Kristel Aer (orel)

Aktiivne organist ja orelipedagoog Kristel Aer on esinenud nii Eesti kui ka välismaa kirikutes ning andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Venemaast ja lõpetades Hollandiga. Ka tema haridustee on muljetavaldav – ta on täiendanud end näiteks Sibeliuse Akadeemias ja Kopenhaageni Kuninglikus Konservatooriumis. Aer ei piirdu vaid muusiku- ja õpetajatööga ning on teinud kaastööd ajalehele Eesti Kirik ja ajakirjale Muusika ning redigeerinud Peeter Süda kogutud oreliteoseid.

Uue muusika ansambel Zvukovõje Puti (Peterburg, Venemaa)

Vene uue muusika ansambel Zvukovõje Puti (inglise keeles tuntud kui “Sound Ways” New Music Ensemble) on tänaseks tegutsenud üle 20 aasta. Selle aja jooksul on Peterburis baseeruv kollektiiv esitanud ohtralt nii vene kui ka välismaist uut muusikat. Ansambli nimi viitab helilistele teekondadele ja nii on muusikalised rännakud viinud neid sagedasti ka väljapoole Venemaad, piiri taha. Ansamblisse kuuluvad Tatjana Rezetdinova (flööt), Aleksandr Oskolkov (klarnet), Mihhail Krutik (viiul), Jelena Grigorjeva (tšello) ja Nikolai Mažara (klaver). Zvukovõje Puti rajaja ja kunstiline juht on helilooja Aleksandr Radvilovitš.

Uue muusika ansambel Zvukovõje Puti (Peterburg, Venemaa)

Vene uue muusika ansambel Zvukovõje Puti (inglise keeles tuntud kui “Sound Ways” New Music Ensemble) on tänaseks tegutsenud üle 20 aasta. Selle aja jooksul on Peterburis baseeruv kollektiiv esitanud ohtralt nii vene kui ka välismaist uut muusikat. Ansambli nimi viitab helilistele teekondadele ja nii on muusikalised rännakud viinud neid sagedasti ka väljapoole Venemaad, piiri taha. Ansamblisse kuuluvad Tatjana Rezetdinova (flööt), Aleksandr Oskolkov (klarnet), Mihhail Krutik (viiul), Jelena Grigorjeva (tšello) ja Nikolai Mažara (klaver). Zvukovõje Puti rajaja ja kunstiline juht on helilooja Aleksandr Radvilovitš.

Sigrid Kuulmann-Martin (viiul), Marko Martin (klaver)

Sigrid Kuulmann-Martin on kõrgelt hinnatud noorema põlve viiuldaja, kes hetkel täiendab end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris, juhendajaks Mari Tampere-Bezrodny. Tema viiulimängu on tunnustatud paljudel konkurssidel, näiteks rahvusvahelisel Heino Elleri nimelisel viiuldajate konkursil. Eriliselt on tähelepanu äratanud tema Tubina, Lutoslawski, Berio ja Bizet’ interpretatsioonid ning ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Andres Mustonen, Andrei Tšistjakov, Gregory Rose ja Nicholas Smith. Kuulmann-Martinil on ette näidata ka rida salvestusi Eesti Raadiole, Eesti Televisioonile ja ERPile.

Pianist Marko Martini mängustiili iseloomustavad energia ja lüürilisus, mis leiavad erilise väljundi Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingu interpretatsioonis. Tema repertuaar ei piirdu vaid romantikutega ning sama tähtsal kohal on 20. sajandi heliloojate muusika. Martini haridustee algas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning sai lihvi Inglismaal, Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis. Ta on soleerinud Londoni Filharmooniaorkestri, ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja mitmete teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Saksamaast Kanadani. Aastast 2002 töötab Martin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Kihelkonna segakoor, dirigent Imbi Kolk

Tänaseks on Kihelkonna segakoor jõudnud igati soliidsesse ikka ning saab detsembris juba seitsme aasta vanuseks. Selle ajavahemiku sisse mahub nii mõndagi põnevat, muu hulgas esinemine XXVI üldlaulupeol. Oma kodukohas, Kihelkonnas, korraldab koor aga juba aastaid talvelaulupidu. 36 lauljaga koori vanem on Margit Tammeleht, dirigent Imbi Kolk.

 

Kristjan Kannukene (vokaal, kitarr, vioola), Henri Zibo (akordion)

Kristjan Kannukene (laul, kitarr, vioola) jõudis eestlaste teadvusesse tänu saatele “Eesti otsib superstaari”, kus teda nimetati mulluse aasta isikupäraseimaks finalistiks. Kannuke on mees nagu orkester – ta on osav kitarrist, väleda sõrmejooksuga viiuldaja, suurepärane laululooja, karismaatiline lavafiguur ning kõige tipuks on tema lemmikstiil bluus!

Ka Haapsalust pärit akordionist Henry Zibo sai eestimaalaste hulgas kuulsaks läbi televisiooni, sedapuhku küll tänu saatele “Klassikatähed”. Oma noorusest hoolimata valdab Zibo suurepäraselt oma pilli, mistõttu teda iseloomustab lai repertuaar. Ta esitab ühesuguse veenvusega nii kiiret sõrmejooksu kui ka rahulikku tunnetust vajavaid teoseid ning suudab nõudlikumatki kuulajat veenda selles, et akordionil saab suurepäraselt mängida kunstmuusikat.

Kaitseväe orkester, dirigent Peeter Saan

Kolonelleitnant Peeter Saani juhitava Kaitseväe Orkestri põhifookus on sõjaväemuusikal, mida levitatakse aktiivselt Eesti Kaitseväes ja laiemalt kõigi Eesti elanike hulgas. Orkestri õlul lasub kohustus juhtida kõigi kaitseväe struktuuriüksuste muusikasündmusi ning edendada seeläbi professionaalset puhkpillimuusika kultuuri. Sagedasti kohtab orkestrit esinemas ka riiklikel ning tsiviil- ja sõjaväelistel esindussündmustel.

Pärnu Muusikakooli rütmimuusika õpilased

Pärnu Muusikakooli rütmimuusika õpilased näitavad, et rütmimuusika pole meie muusikakoolides ammu enam vaeslapse rollis. Kes aga juhtumisi ei tea, mida rütmimuusika endast kujutab, siis sellele siinkohal väike vihje – rütmimuusika erialal õpitakse basskitarri, džässkitarri, džässklaverit ning pop-džässlaulu. Pärnu Muusikakooli näol on aga tegemist igati soliidse asutusega ning mullu täitus sel 70 tegutsemisaastat!

Reinut Tepp (klavessiin) ja barokkmuusikaansambel Nova Casa

Armastastatud klavessinist Reinut Tepp on  hinnatud klavessiiniõppejõud ja varajase muusika interpreteet, kes on teinud koostööd selliste tuntud muusikute ja kollektiividega nagu näiteks Tallinna Barokkorkester, Rondellus, Tallinna Kammerorkester jpt. Oma panuse eest mitmete muusikakollektiivide töösse tunnustati Teppi 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga. Käesoleval kontserdil esineb ta Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli tudengitest koosneva barokkansambliga Nova Casa.

Upa-Upa Ubinakõnõ koosseisus Tuulikki Bartosik (akordion, vokaal, meloodika, metallofon), Mari Kalkun (vokaal, kannel, akordion), Ramo Teder (kitarr, flööt, hiiu kannel, mandoliin)

Kollektiiv Upa-Upa Ubinakõnõ on akustilis-elektrooniline trio, kelle leivabumbriks on võrukeelne uus ja vana muusika. Nii iseloomustavad kollektiivi muusikat arhailisus ja novaatorlikkus, lüürilisus ja energilisus. Ansambli koosseisu kuuluvad Tuulikki Bartosik (akordion, laul, meloodika, metallofon), Mari Kalkun (laul, kannel, akordion) ja Ramo Teder (kitarr, flööt, hiiu kannel ja mandoliin)

 

Upa-Upa Ubinakõnõ koosseisus Tuulikki Bartosik (akordion, vokaal, meloodika, metallofon), Mari Kalkun (vokaal, kannel, akordion), Ramo Teder (kitarr, flööt, hiiu kannel, mandoliin)

Kollektiiv Upa-Upa Ubinakõnõ on akustilis-elektrooniline trio, kelle leivabumbriks on võrukeelne uus ja vana muusika. Nii iseloomustavad kollektiivi muusikat arhailisus ja novaatorlikkus, lüürilisus ja energilisus. Ansambli koosseisu kuuluvad Tuulikki Bartosik (akordion, laul, meloodika, metallofon), Mari Kalkun (laul, kannel, akordion) ja Ramo Teder (kitarr, flööt, hiiu kannel ja mandoliin)

 

Duo Malva & Priks koosseisus Kulno Malva (vokaal, akordion, torupill), Kristjan Priks (vokaal, löökpillid)

Akordion koos laulu ja kehapillirütmiga kõlab kaunikesti ansambli moodi. Kui lisada siia kaasakiskuvalt gruuviv rütmimootor, annab kooslus juba väiksema orkestri mõõdu välja. Kulno Malva mängib akordionit ja torupilli ning laulab, Kristjan Priks vastutab perkussiooni ja laulu eest. Koos otsivad nad muusikas lihtsust, aga ka isikupära, minimalismi ja jõudu.

 

Duo Malva & Priks koosseisus Kulno Malva (vokaal, akordion, torupill), Kristjan Priks (vokaal, löökpillid)

Akordion koos laulu ja kehapillirütmiga kõlab kaunikesti ansambli moodi. Kui lisada siia kaasakiskuvalt gruuviv rütmimootor, annab kooslus juba väiksema orkestri mõõdu välja. Kulno Malva mängib akordionit ja torupilli ning laulab, Kristjan Priks vastutab perkussiooni ja laulu eest. Koos otsivad nad muusikas lihtsust, aga ka isikupära, minimalismi ja jõudu.

 

G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli õpilased Paula Pajusaar (kitarr), Taavi-Hans Kõlar (kitarr)

Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakoolita ei kujutaks meie muusikaharidust ettegi, sest juba aastakümneid on sellesst majast väljunud meie homsed muusikud. Eriti tähtis on aga selles majas pakutav pop- ja džässmuusika haridus. Viimast demonstreerivadki Muusikapäeval meisterlikult Otsa-kooli tudengid Paula Pajusaar (kitarr), Taavi-Hans Kõlar (kitarr).

Marten Altrov (klarnet), Johan Randvere (klaver)

Armastatud noorema põlve klarnetist Marten Altrov on soleerinud näiteks ERSO, Pärnu Linnaorkestri ja Narva Linnaorkestri ees ning osalenud Euroopa Liidu Noorteorkestri, Euroopa Liidu Puhkpilliorkestri ja Orkester Nordeni töös. Altrovit on tunnustatud Lätis, rahvusvahelisel konkursil “Noored klarnetistid”, konkurss-festivalil “Rennessaince” Armeenias ning 2013. aastal telesaates “Klassikatähed”. Ta mängib ka maailmamuusikabändis Abraham’s Cafe.

Johan Randvere on eesti noorema põlve paljulubavaid pianiste, kes on esinenud Eestis, Itaalias, Valgevenes, Soomes ja Hollandis ning soleerinud näiteks ERSO, Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Läti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Randvere on osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Sel kevadel kaitses Randvere Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi.

Tallinna Klaveriduo Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske

Nata-Ly Sakkos on armastatud pianist ja pedagoog, keda kontserttegevus on viinud näiteks Soome, Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa mainekatesse saalidesse. Sakkos on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammeransambli dotsent ning Tallinna Muusikakeskkooli kammeransambli osakonna juhataja. Ta on andnud meistrikursusi Soomes, Lätis, Venemaal ja Itaalias. Sakkost on tunnustatud Eesti muusika aastapreemiaga ja Valgetähe ordeniga.

Armastatud pianist Toivo Peäske jagab end interpreedi- ja pedagoogitöö vahel. Nii on ta Rakvere Muusikakooli direktor ning on esinenud näiteks Venemaal, Saksamaal, Rootsis ja Soomes. Teda seob koostöö paljude armastatud muusikutega, näiteks Heli Veskuse, Pille Lille, Mati Turi, Triin Ruubeli ja mitmete teistega. Muusikapäeval esinevad Sakkos ja Peäske oma kuulsa Tallinna Klaveriduoga, mis on tegutsenud juba viimased 40 aastat.

 

Tallinna Klaveriduo Nata-Ly Sakkos – Toivo Peäske

Nata-Ly Sakkos on armastatud pianist ja pedagoog, keda kontserttegevus on viinud näiteks Soome, Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa mainekatesse saalidesse. Sakkos on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammeransambli dotsent ning Tallinna Muusikakeskkooli kammeransambli osakonna juhataja. Ta on andnud meistrikursusi Soomes, Lätis, Venemaal ja Itaalias. Sakkost on tunnustatud Eesti muusika aastapreemiaga ja Valgetähe ordeniga.

Armastatud pianist Toivo Peäske jagab end interpreedi- ja pedagoogitöö vahel. Nii on ta Rakvere Muusikakooli direktor ning on esinenud näiteks Venemaal, Saksamaal, Rootsis ja Soomes. Teda seob koostöö paljude armastatud muusikutega, näiteks Heli Veskuse, Pille Lille, Mati Turi, Triin Ruubeli ja mitmete teistega. Muusikapäeval esinevad Sakkos ja Peäske oma kuulsa Tallinna Klaveriduoga, mis on tegutsenud juba viimased 40 aastat.

 

Virumaa Noorteorkester, dirigent Riina Linde

Virumaa Noorteorkestril on selja taga ligi 20 tegutsemisaastat. Kui omal ajal alustati klassikalisest muusikast, siis uus aastatuhat on toonud orkestri repertuaari pärimusmuusikat. Kollektiivis mängib üle 40 noore virumaa muusiku. Orkester on esinenud näiteks Võru Folkloorifestivalil, Viljandi Pärimusmuusikafestivalil, Viru Särul, Baltical, Kihnu viiulifestivalil ja Viru Folgil. Koos on mängitud üldlaulu- ja tantsupidudel, pillipidudel, maakondlikel pidulikel vastuvõttudel ja Kadrioru lossis ning tutvustatud eesti rahvamuusikat Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Tšehhis, Ungaris ja Peterburis. Virumaa Noorteorkestri dirigent on Jaanus Põlder, ent Muusikapäeval musitseeritakse Riina Linde juhatusel.

 

Virumaa Noorteorkester, dirigent Riina Linde

Virumaa Noorteorkestril on selja taga ligi 20 tegutsemisaastat. Kui omal ajal alustati klassikalisest muusikast, siis uus aastatuhat on toonud orkestri repertuaari pärimusmuusikat. Kollektiivis mängib üle 40 noore virumaa muusiku. Orkester on esinenud näiteks Võru Folkloorifestivalil, Viljandi Pärimusmuusikafestivalil, Viru Särul, Baltical, Kihnu viiulifestivalil ja Viru Folgil. Koos on mängitud üldlaulu- ja tantsupidudel, pillipidudel, maakondlikel pidulikel vastuvõttudel ja Kadrioru lossis ning tutvustatud eesti rahvamuusikat Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Tšehhis, Ungaris ja Peterburis. Virumaa Noorteorkestri dirigent on Jaanus Põlder, ent Muusikapäeval musitseeritakse Riina Linde juhatusel.

 

Ka Bo Chan (kontratenor), Aare Tammesalu (tšello), Andres Uibo (klaver)

Kontratenor Ka Bo Chan sündis Hongkongis, ent asus 17 aasta vanuselt elama Portlandi, kus õppis laulmist ja koorijuhtimist. Ligi 20 aasta eest tuli ta Eestisse, kus õppis koorijuhtimist Hirvo Surva ja Merike Toro käe all ning laulmist Leelo Talviku juures. Ka Bo Chan on töötanud Eesti Rahvusmeeskooris ning olnud solist näiteks Olari Eltsi, Jüri Alperteni, Andres Mustoneni ja Risto Joosti projektides. Ta on teinud koostööd selliste kollektiividega nagu NYYD Ensemble, Hortus Musicus, Pärnu Linnaorkester, Voces Musicales, Tallinna Poistekoor, tütarlastekoor Ellerhein jt.

 

Aare Tammesalu on tuntud tšellosolist ja kammermuusik, kelle repertuaar küündib klassikast nüüdismuusikani. Tammesalu on esinenud maailma eri otstes Euroopast Kanadani ning soleerinud näiteks ERSO, Estonia rahvusooperi sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Kotka Linnaorkestri ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Ta on ka Tobiase Keelpillikvarteti ja ansamblite Resonabilis ning Reval Ensemble liige. Tammesalu on esinenud erinevatel Eesti muusikafestivalidel, alates Tallinna Rahvusvahelisest Orelifestivalist ja lõpetades festivalidega Klaver ja Klaaspärlimäng. Ta on olnud mitmete heliloojate teoste esmaesitaja ning tegutseb ka kontserdikorraldaja ja pedagoogina.

 

Andres Uibo on hinnatud organist, kammermuusik, produtsent, pedagoog ja helilooja. Ta on andnud üle tuhande soolokontserdi mitmel pool maailmas, näiteks Euroopas, Venemaal, Iisraelis ja Jaapanis. Uibo on loonud muusikat näiteks sümfooniaorkestrile, kammerkoosseisudele, koorile ja orelile. Ta on algatanud ka mitmeid olulisi muusikafestivale, näiteks Tallinna Rahvusvahelise Orelifestivali, Suure-Jaani muusikafestivali ja Tallinna Bachi-nimelist muusikafestivali. Muusikapäeva kontseril mängib Andres Uibo aga oreli asemel hoopis klaverit.

 

Geraldine Casanova (sopran), Marje Lohuaru (klaver)

Pianist ja pikaajaline muusikahariduse edendaja Marje Lohuaru on esinenud paljude eesti- ja välismaiste interpreetidega ning on ka armastatud kammeransambli õppejõud. Nii instrumentalistid kui ka lauljad hindavad teda kui nüansirikast ja meisterlikku ansamblipartnerit. Lohuaru on kuulunud ka rahvusvaheliste konkursside žüriidesse ning andnud mitmel pool maailmas meistrikursusi.

Prantslannast sopran Geraldine Casanova on mõnda aega elanud Eestis ning õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris ooperilaulu. Casanova on andnud mitmeid edukaid kontserte nii eesti kui ka välismuusikutega, näiteks Leo Dubovskiga ja Piia Paemurruga.

 

Narva Muusikakooli õpilased

Paljud ei pruugi teadagi, et just Ida-Virumaal tegutseb üks Eesti vanemaid muusikakoole, nimelt Narva Muusikakool. Sealjuures pole muusikakooli väärtuseks vaid soliidne iga. Nimelt on Narva Muusikakool tuntud oma kõrge pilliõppe taseme poolest ning sealsed kasvandikud annavad selgi korral hindamatu panuse Muusikapäeva õnnestumisse.

Narva Muusikakooli õpilased

Paljud ei pruugi teadagi, et just Ida-Virumaal tegutseb üks Eesti vanemaid muusikakoole, nimelt Narva Muusikakool. Sealjuures pole muusikakooli väärtuseks vaid soliidne iga. Nimelt on Narva Muusikakool tuntud oma kõrge pilliõppe taseme poolest ning sealsed kasvandikud annavad selgi korral hindamatu panuse Muusikapäeva õnnestumisse.

Nüüdisdžässi ansambel Pae Kollektiiv

Pae Kollektiivis esitab üheksa muusikut nüüdisdžässi, kasutades ära suure koosseisu kõlavärvid ja dünaamika. Ansambli loomingus on olulisel kohal improvisatsioonilisus ning džässi, roki ja klassika sümbioos, mida ilmestavad impressionism ja minimalism. Ansamblisse kuuluvad Allan Järve (trompet), Mairo Marjamaa (saksofon), Indrek Varend (saksofon), Keio Vutt (baritonsaksofon), Johannes Kiik (tromboon), Aleksander Paal (saksofon), Siim Usin (bass), Hans Kurvits (trummid) ning pianist ja helilooja Kirke Karja, kes on ühtlasi kollektiivi initsiaator ja ideeline juht.

Pavlo Balakin (bass), Sten Lassmann (klaver)

Sten Lassmann on eesti noorema põlvkonna tuntumaid pianiste. Ta on leidnud ohtralt rahvusvahelisest tunnustust – ta on võitnud mitmeid olulisi preemiaid ning esinenud mainekates kontserdisaalides, alates Londonist ja lõpetades Pekingiga. Lassmann on tegev solisti, kammermuusiku ja pedagoogina. Aastast 2001 ilmub Londonis tema loominguline suurprojekt Heino Elleri klaverimuusika terviksalvestusega.

Ukraina päritolu bass Pavlo Balakin on alates 2013. aastast rahvusooper Estonia solist. Tema repertuaari kuuluvad näiteks Mefisto Gounod’ “Faustist”, Dulcamara Donizetti “Armujoogist”, Hermann Wagneri “Tannhäuserist”, Salieri Rimski-Korsakovi “Mozartist ja Salierist” jpm. 2013. aastal oli Balakin Eesti teatri aastaauhinna laureaat. Käesoleval aastal tegi Balakin läbimurde rahvusvahelisse ooperimaailma, kui debüteeris Teatro Massimos Verdi “Attila” uuslavastuse nimiosas.

 

Tuuliki Jürjo (orel)

Omal ajal muusikapedagoogikat tudeerinud Tuuliki Jürjo keskendus hiljem hoopis orelimängule ning on nüüdseks tunnustatud organist ja kirikumuusik. Ta on ka juhatanud Tartu Maarja koguduse kammerkoori “Soli Deo Gloria”, õpetanud muusikat Narva Eesti Gümnaasiumis ja Narva Koorikoolis ning olnud Narva Aleksandri koguduse organist. Hetkel töötab Jürjo Viljandi Pauluse ja Jaani kirikute organistina. Tema muusikutöö on viinud teda kontsertidega Leetu, Soome, Rootsi, Saksamaale ja Prantsusmaale. Jürjo on loonud muusikat laste- ja segakooridele, ansamblitele ja solistidele ning kirjutanud oreliteoseid. Ta on ka tegus korraldaja ning organiseerinud kontserdisarju, laulupidusid ja festivale.

 

Klaveriduo Tiiu Sisask – Maila Laidna

Tiiu Sisaski ja Maila Laidna klaveriduo on nüüdseks juba õige mitu aastat koos musitseerinud ning esinenud mitmetel festivalidel ja kontserdisarjades, näiteks “Kammermuusika linnas. Tallinn”, “Minu muusika” jne. Neid on tunnustatud ka preemiatega, näiteks kolmanda preemiaga 25. Rooma rahvusvahelisel pianistide konkursil. Samuti on noored pianistid osalenud näiteks Arvo Pärdi, Maja Nosowska ja Jose Eugenio Vincente Tellezi meistrikursustel.

Mihkel Poll (klaver)

Mihkel Poll on eesti juhtivaid noorema põlvkonna pianiste, keda iseloomustab lai repertuaar Bachist Ligetini. Tal on ette näidata rida edukaid osavõtte nii kodu- kui ka välismaistel konkurssidel. Nii on ta saanud esimesed preemiad Rina Salo Gallo nimelisel pianistide konkursil ja Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Poll on andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Portugalist ja Kreekast ning lõpetades USA ja Venemaaga, ning seisnud soliidsete orkestrite ees nagu Sinfonia of Birmingham ja Birmingham Schools’ Symphony Orchestra. Sel kevadel kaitses Poll Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorikraadi.

Mihkel Poll (klaver)

Mihkel Poll on eesti juhtivaid noorema põlvkonna pianiste, keda iseloomustab lai repertuaar Bachist Ligetini. Tal on ette näidata rida edukaid osavõtte nii kodu- kui ka välismaistel konkurssidel. Nii on ta saanud esimesed preemiad Rina Salo Gallo nimelisel pianistide konkursil ja Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Poll on andnud kontserte mitmel pool maailmas, alates Portugalist ja Kreekast ning lõpetades USA ja Venemaaga, ning seisnud soliidsete orkestrite ees nagu Sinfonia of Birmingham ja Birmingham Schools’ Symphony Orchestra. Sel kevadel kaitses Poll Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorikraadi.

Merike Heidelberg (vioola), Mikk Langeproon (akordion), Jakob Peäske (fagott), Jakob Teppo (klaver)

Kuigi Merike Heidelberg alustas oma muusikuõpinguid hoopis viiulist, on ta hetkel keskendunud hoopis vioolamängule. Ta on üldse väga mitmekülgne ning jõudis enne vioolaõpingute juurde jõudmist omandada Tallinna Tehanikaülikoolis bakalaureusekraadi arvutisüsteemides.

Akordionist Mikk Langeproon on tuntud oma hea sõrmejooksu ja nüansirikka muusikalise tunnetuse poolest. Ta on ka suurepärane tõestus sellest, et akordion pole sugugi pill, mille koht on vaid külasimmanil.

Kuigi Jakob Peäske alustas muusikaõpinguid klaverist, spetsialiseerus ta hiljem ümber fagotile. Ta on saavutanud esikohad näiteks vabariiklikul konkursil “Parim noor instrumentalist” ja rahvusvahelisel E. Mednisi nimelisel konkursil “Young musician”. 2014. aasta suvel valiti ta Verbier’ Festivali noorteorkestrisse. Peäske on esinenud Tallinna Kammerorkestri ja Virumaa Kammerorkestri solistina ning osaleb Harjumaa Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ning ansambel “Yheksa” töös.

Sten Heinoja on noorema põlve paljulubav pianist, kes lõpetas 2015. aastal EMTA klaveriosakonna cum laude Ivari Ilja juhendamisel. Ta on edukalt osalenud paljudel konkurssidel nii Eestis kui ka välismaal. Nii võitis ta näiteks 2014. aastal VIII Eesti Pianistide konkursi, pälvides lisaks viis eripreemiat. Kontserttegevus on viinud teda Lätti, Leetu, Soome, Rootsi, Suurbritanniasse ja USA-sse. Alates 2015. aastast õpib ta Londoni kuningliku muusikakõrgkooli Royal College of Music magistrantuuris. Heinoja on ka saate “Klassikatähed” 2016. aasta võitja.

Tartu Noortekoor ja Tartu Üliõpilassegakoor, dirigent Markus Leppoja

Tartu Noortekoor on linna gümnasistidest ja tudengitest koosnev segakoor. Koori eesmärgiks on pakkuda lauljatele laulurõõmu, enda muusikalise arendamise võimalust ja mõnusat sõpruskonda ning publikule kauneid kontserdielamusi. Neid iseloomustab lai repertuaar, kuhu kuulub näiteks Ehala, Mendelssohni, Brahmsi ja Gounod’ loomingut.

Tartu Üliõpilassegakoori lugu sai alguse 1905. aastal, kui Tartu Reaalgümnaasiumi viimase klassi õpilane Leenart Neumann kutsus kokku segakoori, eesmärgiga levitada koorimuusikat ja harida muusikaliselt üliõpilasi. Vahepealsetele tõusudele ja mõõnadele vaatamata on koor uuel sajandil olnud igati tegus. Nii on osaletud laulupidudel, laulupäevadel, tudengiüritustel ja mujal. Koori repertuaar on seinast seina ning sinna mahub nii kohalikku koorimuusikat, klassikalisi suurvorme kui ka kergemat repertuaari.

 

Tartu Saksikoor, juhendaja Toomas Peterson

2003. aastal kokkutulnud Tartu Saksikoori sünniloo taga on Lembit Saarsalu ja Salvados Sax Kvartett. Tollal tuuritati Saarsalu 55. sünnipäeva auks läbi kõik Eesti Kontserdi saalid. Koori eesmärk on propageerida saksofonimängu just noorte hulgas, et saksofoniste ka tulevikus jätkuks. Selle tulemusel on Tartust saanud tuule tiibadesse nii mõnigi tore saksofoniansambel. Saksikoori repertuaari mahub kõike, alustades renessansist ja rahvamuusikast ning lõpetades džässi, rokki ja klassikat

 

Arete Teemets (sopran), Nadia Kurem (sopran), Piia Paemurru (klaver)

Sopranit Arete Teemetsa on tunnustatud mitmete mainekate preemiatega, näiteks esikohaga Santa Chiara võistlusel, kolmanda preemiaga Spoleto rahvusvahelisel ooperilauljate võistlusel, esikohaga rahvusvahelisel Flame muusikakonkursil jm. Tema rollide hulka kuuluvad näiteks Kate Pinkerton Puccini “Madama Butterfly’s”, Rosina Mozarti “La Finta Semplices” ning Sandrina Mozarti “La Fina Giardinieras”. Ta on andnud ka soolokontserdi Saaremaa Ooperipäevadel, esinenud belgia barokkansambliga “Ausonia” Prantsusmaal jne.

Legendaarne sopran Nadia Kurem on laulnud pearolle sellistes ooperimuusika tähtteostes nagu Violetta Verdi “Traviatas”, Adina Donizetti “Armujoogis”, Pamina Mozarti “Võluflöödis, Lisa Tšaikovski “Padaemandas” jne. Kontsertreisid on viinud teda näiteks Ungarisse, Rootsi, Soome ja Venemaale. Viimasel ajal võib Kuremit sageli kuulda kammerkoosseisudes. Kurem on ka armastatud muusikapedagoog, kes on koolitanud ridamisi silmapaistvaid lauljaid ning juhatab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonda.

Pianist Piia Paemurru on esinenud solisti ja ansamblistina Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal jm. Tema lavapartneriteks on olnud sellised lauljad nagu Eilene Hannan, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhänen, Margarita Voites, Mati Palm, Pille Lill jpm. Paemurrut on mitmetel lauljate võistlustel tunnustatud parima klaverisaatja eripreemiaga. Hetkel töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Tartu Akadeemiline Meeskoor, dirigendid Alo Ritsing, Kuno Kerge

Tartu Akadeemiline Meeskoor tuli kokku enam kui sada aastat tagasi, täpsemalt 1912. aastal. Niisiis on tegemist igati vana ja väärika kollektiiviga, olgugi et nende endi sõnul on nad hingelt iginoored. Akadeemiline meeskoor hindab üksmeelselt ka traditsioone ega lase ühtegi laulupidu mööda seal osalemata. Toimekate tegijatena on nad andnud välja mitu plaati ning esitavad kõige erinevamat muusikat, alustades Gustav Ernesaksast ning lõpetades Giuseppe Verdiga.

Tartu Akadeemiline Meeskoor, dirigendid Alo Ritsing, Kuno Kerge

Tartu Akadeemiline Meeskoor tuli kokku enam kui sada aastat tagasi, täpsemalt 1912. aastal. Niisiis on tegemist igati vana ja väärika kollektiiviga, olgugi et nende endi sõnul on nad hingelt iginoored. Akadeemiline meeskoor hindab üksmeelselt ka traditsioone ega lase ühtegi laulupidu mööda seal osalemata. Toimekate tegijatena on nad andnud välja mitu plaati ning esitavad kõige erinevamat muusikat, alustades Gustav Ernesaksast ning lõpetades Giuseppe Verdiga.

Varajase muusika ansambel Cantores Vagantes koosseisus Reet Sukk, Taavi-Mats Utt, Andres Siitan (plokkflöödid)

Varajase muusika stuudio Cantores Vagantese nimi pärineb keskajast, sest just nõnda kutsuti tollal näitlejaid ja rändmuusikuid, kellest kollektiiv inspiratsiooni on ammutanud. Kuigi oma algusajal, enam kui 20 aasta eest, alustatigi keskaegsest muusikast, ulatub stuudio repertuaar tänaseks 18. sajandisse. Cantores Vagantese ridades astuvad seekord üles Reet Sukk (plokkflöödid) ja Taavi-Mats Utt (plokkflöödid).

Varajase muusika ansambel Cantores Vagantes koosseisus Reet Sukk, Taavi-Mats Utt, Andres Siitan (plokkflöödid)

Varajase muusika stuudio Cantores Vagantese nimi pärineb keskajast, sest just nõnda kutsuti tollal näitlejaid ja rändmuusikuid, kellest kollektiiv inspiratsiooni on ammutanud. Kuigi oma algusajal, enam kui 20 aasta eest, alustatigi keskaegsest muusikast, ulatub stuudio repertuaar tänaseks 18. sajandisse. Cantores Vagantese ridades astuvad seekord üles Reet Sukk (plokkflöödid) ja Taavi-Mats Utt (plokkflöödid).

Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

Eesti Rahvusmeeskoor on eesti muusika olulisemaid firmamärke, mille asutas 1944. aastal eesti koorimuusika legend Gustav Ernesaks. Ühtlasi on tegemist suurima kutselise meeskooriga maailmas. Tänaseks on RAM esinenud erinevate tippdirigentide käe all üle kogu maailma, alates Kanadast ja lõpetades Iisraeliga, astunud üles nii à capella kui ka sümfooniaorkestriga ning võitnud 2004. aastal näiteks Grammy. Lisaks eesti heliloojatele on RAMile loomingut kirjutanud sellised maailmanimed nagu Šostakovitš, Taktakišvili, Bryars ja Bonato.

Helin-Mari Arder (vokaal), Teet Raik (kitarr, trompet), Ara Yaralyan (kontrabass)

Lauljatar Helin-Mari Arder on isikupärase häälega eesti džässlauljatar, kes esitab ühesuguse soojusega nii emakeelset loomingut, portugalikeelseid bossa novasid kui ka prantsuse šanssoone. Tema esimene heliplaat ilmus enam kui kümne aasta eest ning läbi aastate on ta võitnud mitmeid lauluauhindu nii Eestis kui välismaal. Arderit seob koostöö paljude armastatud muusikutega nagu Olav Ehala, Lembit Saarsalu ja Sergio Bastos ning kontserdid on viinud teda esinema Euroopasse, Ameerikasse ja Venemaale. Muusikapäeval esineb Arder oma trioga, kellega on koos musitseeritud juba ligi 15 aastat. Triose kuuluvad veel Teet Raik kitarril ja trompetil ning Ara Yaralyan kontrabassil.

 

Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost

Tallinna Kammerorkestri asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste, kuigi viimased kolm aastat on TKO peadirigent olnud Risto Joost. Kuigi TKO põhikoosseis koosneb vaid keelpillimängijatest, osalevad selle prestiižse orkestri töös sageli ka ERSO ja rahvusooper Estonia parimad puhkpillimängijad. TKO on esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel ning töötanud koos nii eesti kui ka välismaa dirigentidega. Orkestri osalusel salvestatud Arvo Pärdi autoriplaat “Adam’s Lament” pälvis 2014. aastal Grammy.

Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost

Tallinna Kammerorkestri asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste, kuigi viimased kolm aastat on TKO peadirigent olnud Risto Joost. Kuigi TKO põhikoosseis koosneb vaid keelpillimängijatest, osalevad selle prestiižse orkestri töös sageli ka ERSO ja rahvusooper Estonia parimad puhkpillimängijad. TKO on esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel ning töötanud koos nii eesti kui ka välismaa dirigentidega. Orkestri osalusel salvestatud Arvo Pärdi autoriplaat “Adam’s Lament” pälvis 2014. aastal Grammy.

Kammernaiskoor Sireen, dirigent Ülle Tuisk

Kammerkoori Sireen iseloomustab õrn, puhas ja rikkalik kõlapilt. Eriti olulisel kohal on koostöö eesti noorte heliloojatega nagu näiteks Evelin Seppari ja Pärt Uusbergiga. Sireene on kuuldud esinemas kõige erinevamais paigus, näiteks kirikutes ja vallamajades, aga ka näiteks laohoonetes ja mererannas. Muusikapäeva  dirigeerib koori Ülle Tuisk.

Kadri Ploompuu (orel), Oksana Sinkova (flööt), Alina Sakalouskaya (mandoliin)

Valgevenest pärit Alina Sakalouskaya on tuntud virtuoosse domra- ja mandoliinimängijana, keda on tunnustatud mitmete preemiatega. Ta on olnud näiteks Prokofjevi balleti “Romeo ja Julia” mandoliinisolist ning esitanud itaalia, saksa ja prantsuse vanamuusikat, aga ka uut muusikat. Viimased 15 aastat on Sakalouskaya elanud Eestis ja rikastanud siinset muusikaelu.

Kadri Ploompuu pole tuntud vaid organistina, aga ka muusikaõpetajana. Nii on ta andnud oma oskusi edasi näiteks Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, EELK Kirikumuusikakoolis ja EELK Usuteaduse Instituudis. Organistina on ta end täiendanud mitmetel meistrikursustel nii Eestis kui ka välismaal ning esinenud mitmete solistide, ansamblite ja kooridega Eestis, Saksamaal, Rootsis, Taanis ja mujal. Hetkel on Ploompuu Tallinna Piiskopliku Toomkiriku muusikatöö koordinaator.

Oksana Sinkova on silmapaisted flöödisolist, kes on võitnud esikohti mitmel mainekal konkursil. Aastast 2009 töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna, olles varem töötanud Vanemuise teatri sümfooniaorkestris flöödirühma kontsertmeistrina, rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris ja rahvusvahelises noorteorkestris European Festival Orchestra. Ta on olnud ka Tartu Puhkpillikvinteti ja trio Madrigale asutajaliige ning mänginud mitmes kammeransamblis. Sinkova on andnud meistrikursuseid ja soleerinud nii Eestis kui ka välismaal, näiteks Itaalias, ning olnud mitme konkursi žüriiliige.

 

Silvia Ilves (tšello), Jaan Mesi (trompet), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Kristiina Rokashevich (klaver)

Silvia Ilves on paljulubav tšellosolist, kes tegutses mullu ka ERSO ridades. Lisaks klassikale ei põlga ta ära teisigi žanreid ning on kuulunud näiteks Sandra Nurmsalu ansamblisse, keelpillitriosse La Phoenix ja neljast õest koosnevasse ansamblisse The Ilves Sisters.

Muusikute perest pärit löökpillimängija Karl Johan Kullerkupp jõudis muusikani Tallinna 21. Kooli muusikaklassis ning Lydia Rahula poistekooris. Pillimänguni jõudis ta 12-aastaselt ning klassikaliste löökpillideni vaid mõni aasta hiljem, 15-aastaselt. Hetkel õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Rein Roosi käe all.

Trompetist Jaan Mesi alustas muusikaõpinguid juba 7-aastaselt ning on nüüdseks otsaga jõudnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Nagu mitmed teisedki Muusikapäeva noored esinejad, on temagi tuntust kogunud saatest “Klassikatähed”.

Pianist Kristiina Rokashevich on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Marko Martini ja Ivari Ilja käe all ning kaitsnud magistrikraadi Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis. Teda on tunnustatud mitemte preemiatega, näiteks I preemiaga Amy Branti rahvusvahelisel pianistide konkursil Birminghamis, II preemiaga Oxfordi muusikafestivalil ja III preemiaga Euroopa Beethoveni Klaveriühingu konkursil. Rokashevich on esinenud Eestis, Soomes, Lätis, Austrias, Šveitsis ja Suurbritannias ning soleerinud Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri ning ERSO ees.

 

Juhan Uppin (eesti lõõtspill)

Juhan Uppin on Eesti mitmekülgseim lõõtspillimängija, kelle muusika on ühelt poolt juurtega sügaval traditsioonis ning teiselt poolt hõljub piire kompides moodsas maailmas. Uppini mängustiili on kujundanud soov lõõtspilliga “suuremalt” kõlada ja see on ajas palju arenenud. Uppini mängus võib tajuda nii kodumaiste eeskujude kui teiste pillide ja rahvaste muusikatraditsioonide mõjutusi. Samuti on selles mõjutusi erinevatest muusikastiilidest klassikast popini. Uppin valdab meisterlikult 20. sajandi suurima lõõtsamehe Karl Kikase mängustiili ning on seda ka seda endale iseloomulikult täiustanud ja oma mängustiiliga kokku sulatanud. Juhanit iseloomustabki muusikuna äärmiselt peen stiilitaju ja võime mängides stiilidega varieerida, lisaks sellele ka tehniline täiuslikkus ja hingestatud mäng. Uppin mängib oma soolokontsertidel August Teppo ja Kalju Sarniti poolt valmistatud lõõtspillidel ning tunneb hästi ka erinevaid eesti lõõtspilli häälestuspõhimõtteid, mida ta ka kindlasti põgusalt tutvustab.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Enam kui sajaliikmeline Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on Eesti vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester, kelle ajalugu ulatuv 1926. aastasse. ERSO repertuaar küündib barokist kaasajani ning orkestril on hindamatu roll paljude eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajana. Orkestrit on juhatanud Olav Roots, Roman Matsov, Peeter Lilje, Nikolai Aleksejev, Arvo Volmer jpt. Kuigi ERSO kodusaaliks on Estonia kontserdisaal, on nad esinenud kõikjal maailmas, alates Euroopast ja Ameerikast ning lõpetades Aasiaga. Täna on orkestri peadirigent Neeme Järvi.

 

Olav Ehala (klaver)

Olav Ehala on eesti rahva armastatuim helilooja, kes on leidnud tee inimeste südamesse filmi- ja teatrimuusikaga. Paljudest tema lauludest on tehtud uusversioone ja neil on püsiv koht näiteks laulupidude kavades. Tema muusika muudavad äratuntavaks rikkalik meloodika ja harmoonia, põnev rütmipilt ja mõtestatud tekstid. Eriti pikk koostöö on teda sidunud animaator Priit Pärnaga, kelle peaaegu kõigil filmidel on tema loodud muusika. Ehala tegevus on leidnud mitmekülgset tunnustust ja nii on tal ette näidata mitmed olulised preemiad, alates Eesti Kultuurkapitali aastapreemiast ja lõpetades Riikliku Kultuuripreemiaga.

Teet Järvi (tšello), Mari Järvi (klaver, orel)

Tšellist Teet Järvil on ette näidata soliidne muusiku- ja pedagoogipagas. Nii on ta töötanud ERSO tšellorühma kontsertmeistrina, soleerinud korduvalt orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus paljudes Euroopast Ameerikani ning andnud soolokontserte nii kõikjal maailmas. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes, kus mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja keelpillikvartetis FINEST ning töötab tšellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis.

Kuigi sedapuhku mängib Mari Järvi orelit, on ta esmajoones tuntud pianistina. Hetkel töötab ta klaveriõpetaja ja -saatjana Soomes, Lahti muusikakõrgkoolis. Kontsertreisid on teda viinud lisaks Soomele ka Rootsi, Saksamaale, Austriasse, Hispaaniasse, Portugali ja Sloveeniasse. Ta on osalenud mitmetel mainekatel meistrikursustel Eestis, Soomes, Tšehhis, Sloveenias ja Saksamaal ning klaverisaatjana mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel.

 

Kersti Ala-Murr (sopran), Jaak Lutsoja (akordion)

Sopran Kersti Ala-Murr lõpetas omal ajal Eesti Muusikaakadeemias ooperilaulu erialal, ent jätkas oma tegevust hoopis Norras, kus õpib hetkel Stavangeri Ülikooli magistrantuuris ooperilaulu. Murr on osalenud edukalt nii Eesti kui ka välismaistel konkurssidel ning laulnud peaosi näiteks rahvusooperi Estonia, Eesti Muusikaakdeemia ja Karlsruhe Ooperikôrgkooli etendustes. Ta on andnud soolokontserte ja esinenud solistina Skandinaavias, Euroopas ja Venemaal jm.

Jaak Lutsoja on suurepärane akordionist, kes suudab ühesuguse kergusega esitada nii poppi ja džässi kui ka kaasaegset klassikat. Tegusa muusikuna seob teda koostöö erinevate koosseisudega duost orkestrini. Ta on andnud välja mitu plaati, sealhulgas käesoleva kontserdi lavapartneriga, Kersti Ala-Murriga.

Kersti Ala-Murr (sopran), Jaak Lutsoja (akordion)

Sopran Kersti Ala-Murr lõpetas omal ajal Eesti Muusikaakadeemias ooperilaulu erialal, ent jätkas oma tegevust hoopis Norras, kus õpib hetkel Stavangeri Ülikooli magistrantuuris ooperilaulu. Murr on osalenud edukalt nii Eesti kui ka välismaistel konkurssidel ning laulnud peaosi näiteks rahvusooperi Estonia, Eesti Muusikaakdeemia ja Karlsruhe Ooperikôrgkooli etendustes. Ta on andnud soolokontserte ja esinenud solistina Skandinaavias, Euroopas ja Venemaal jm.

Jaak Lutsoja on suurepärane akordionist, kes suudab ühesuguse kergusega esitada nii poppi ja džässi kui ka kaasaegset klassikat. Tegusa muusikuna seob teda koostöö erinevate koosseisudega duost orkestrini. Ta on andnud välja mitu plaati, sealhulgas käesoleva kontserdi lavapartneriga, Kersti Ala-Murriga.

Ivo Posti (kontratenor), Kristo Käo (teorb)

Kontratenor Ivo Posti õppis esialgu Tartu Ülikoolis ajalugu, ent siirdus siis hoopiski klassikalist laulu õppima. Lauluõpingud viisid ta hiljem ka Haagi Kuninglikku Konservatooriumisse ja mitmete tunnustatud lauljate meistriklassidesse. Ta on võitnud arvukalt konkursse nii pop- kui ka ooperilauljana ning esinenud mitmel pool Euroopas. Tema olulisemate rollide hulgas on näiteks Vaim Purcelli ooperis “Dido ja Aeneas” ja Grazia Cavalli ooperis “Ercole Amante”. Hetkel õpib Posti Tartu Ülikoolis, religiooniuuringute magistrantuuris.

 

Kitarrist Kristo Käol on ilmunud mitu huvitavat albumit, muu hulgas üle maailma raadiotesse jõudnud sooloplaat “The Dance Album” ja “Live at Cafe Sadhu”. Käo pole mitte ainult suurepärane instrumentalist, vaid ka pedagoog ja uurija, näiteks on ta uurinud e-õpet muusikahariduses. Käesoleval kontserdil musitseerib Käo aga lautode perekonda kuuluval instrumendil teorb.

 

Heli Ernits (oboe), Kirill Ogorodnikov (kitarr)

Oboemängija Heli Ernits on võitnud hulgaliselt preemiaid, näiteks rahvusvahelisel konkursil Jurmala 2008 ja Eesti Interpreetide Konkursil Puhkpillidele. Tema tegevust iseloomustab huvi eesti muusika vastu, millest tähtsal kohal on looming oboele ja klaverile.Ta on ka puhkpillikvintett Estica liige, osalenud peaaegu kõigi kodumaiste orkestrite töös ja ühel hooajal ka Jeunesse Musicales’i maailmaorkestris. Alates 2009. aastast töötab ta ERSO-s.

 

Kirill Ogorodnikov on noorema põlvkonna kitarrist, kes on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Kölni Muusikakõrgkoolis. Ta on osalenud ansamblisti ja solistina mitmetel festivalidel nii kodu- kui ka välismaal, näiteks Fiesta de la Guitarral, Viljandi Vanamuusika Festivalil, Tano Port Tallinnal jm. Tema repertuaar on väga lai ning sinna kuulub muusikat barokist kaasajani. Lisaks interpreeditegevusele on Ogorodnikov kitarripedagoog.

 

Heli Ernits (oboe), Kirill Ogorodnikov (kitarr)

Oboemängija Heli Ernits on võitnud hulgaliselt preemiaid, näiteks rahvusvahelisel konkursil Jurmala 2008 ja Eesti Interpreetide Konkursil Puhkpillidele. Tema tegevust iseloomustab huvi eesti muusika vastu, millest tähtsal kohal on looming oboele ja klaverile.Ta on ka puhkpillikvintett Estica liige, osalenud peaaegu kõigi kodumaiste orkestrite töös ja ühel hooajal ka Jeunesse Musicales’i maailmaorkestris. Alates 2009. aastast töötab ta ERSO-s.

 

Kirill Ogorodnikov on noorema põlvkonna kitarrist, kes on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Kölni Muusikakõrgkoolis. Ta on osalenud ansamblisti ja solistina mitmetel festivalidel nii kodu- kui ka välismaal, näiteks Fiesta de la Guitarral, Viljandi Vanamuusika Festivalil, Tano Port Tallinnal jm. Tema repertuaar on väga lai ning sinna kuulub muusikat barokist kaasajani. Lisaks interpreeditegevusele on Ogorodnikov kitarripedagoog.

 

Politsei- ja Piirivalveameti segakoor Akord

Politsei- ja Piirivalveameti segakoor Akord on tegutsenud tubli kaheksa aastat ning jõudnud selle aja jooksul jõustruktuurides reipalt koorikultuuri edendada. Kooril on ette näidata näiteks pronksdiplom Pärnu Rahvusvaheliselt Koorifestivalilt. Kuni 2015. aastani dirigeeris koori Mareks Lobe, sealt edasi Ingrit Malleus.

 

Politsei- ja Piirivalveameti orkester, dirigent Hando Põldmäe

Politsei- ja Piirivalveorkestrisse kuulub 34 professionaalset muusikut, kelle ülesandeks on esindada muusikaliselt Politsei- ja Piirivalveametit. Orkestrit juhendavad dirigendid  Hando Põldmäe ja Siim Aimla. Orkestri esinemiste ampluaa on lai ja repertuaar mitmekülgne. Nii satutakse esinema nii riiklikele üritustele kui ka muusikafestivalidele. Eestit on esindatud näiteks Austraalias, Kanadas, Hispaanias, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Taanis ja Hollandis.

 

Politsei- ja Piirivalveameti orkester, dirigent Hando Põldmäe

Politsei- ja Piirivalveorkestrisse kuulub 34 professionaalset muusikut, kelle ülesandeks on esindada muusikaliselt Politsei- ja Piirivalveametit. Orkestrit juhendavad dirigendid  Hando Põldmäe ja Siim Aimla. Orkestri esinemiste ampluaa on lai ja repertuaar mitmekülgne. Nii satutakse esinema nii riiklikele üritustele kui ka muusikafestivalidele. Eestit on esindatud näiteks Austraalias, Kanadas, Hispaanias, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Taanis ja Hollandis.

 

Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits

Legendaarse tütarlastekoori Ellerhein lõi 1951. aastal Heino Kaljuste. Hiljem oli koori peadirigent pikka aega Tiia-Ester Loitme. Noorest liikmeskonnast hoolimata on tegemist kõrgetasemelise kooriga. Nad on tutvustanud eesti koorimuusika tippteoseid mitmel pool maailmas ning võitnud rahvusvahelisi koorikonkursse. Ellerheina tüdrukute hääled kõlavad mitmetel eestlaste jaoks olulistel filmimuusika salvestustel, näiteks filmis “Nukitsamees”. Muusikapäeva kontserdil juhatab koori peadirigent Ingrid Kõrvits. Tütarlastekoor tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures.

Vanamuusikaansambel Rondellus koosseisus Maria Staak (vokaal), Johannes Christopher Staak (vokaal, rataslüüra), Johanna Maria Jaama (fiidel), Robert Staak (lauto, löökpillid)

Üle 20 aasta tegutsenud vanamuusikaansambli Rondellus rajasid Maria ja Robert Staak. Kollektiivi koosseis varieerub vastavalt vajadusele kahest kuni kuue liikmeni, kes kõik on keskaegse ja renessanssmuusika tuntud tegijad. Rondelluse esinemistes on tähtsal kohal ajastutruud kostüümid ja vanade pillide koopiatel mängimine. Loomulikult on ansambel jõudnud esineda ka piiri taga ning kontserttegevus on viinud neid näiteks Ungarisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale jm.

 

Ksenia Kuchukova (sopran), Elina Netshajeva (sopran), Helin Kapten (klaver)

Sopran Elina Netšajeva tegi laulmisega varakult algus. Nii laulis ta 15 aastat kooris Raduga. Hiljem õppis ta Tallinna Ülikoolis laulu ja lõpetas tänavu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala magistrantuuri. Netšajeva ampluaa ei piirdu vaid klassikalise muusikaga ning ta on laulunud ka pop- ja džässmuusikat. 2014. aastal pääses ta telekonkursi “Klassikatähed” kolme finalisti hulka.

 

Sopran Ksenia Kuchukova alustas omal ajal õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kompositsiooni erialal, jätkates aga hoopis lauluklassis. Aastatel 2009–2013 õppis ta klassikalist laulu G. Verdi nimelises Milano Konservatooriumis ning tänavu lõpetas EMTAs laulueriala magistrantuuri. Kuchukova on andnud kontserte Eestis, Soomes ja Itaalias, võitnud mitu preemiat ning olnud ka telesaate “Klassikatähed” diplomand.

 

Staažikas muusik Helin Kapten on töötanud rahvusooperis Estonia, Vaasa Ooperis ja Jyväskylä Konservatooriumi ooperistuudios ning teinud koostööd paljude lauljate ja dirigentidega nii Eestis kui ka välismaal, näiteks Virgilijus Noreikaga, Zheng Xiao Yingiga ja Neeme Järviga. Armastatud muusikapedagoogina on ta andnud meistrikursusi näiteks Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias ja Saksamaal. Hetkel töötab Kapten Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vokaalkammermuusika ja saateklassi keskuse juhataja ja professorina.

 

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid: Kiiora

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia on juba pikemat aega rikastanud eesti muusikaelu oma pärimus-, džässmuusika tudengitega. Kool on tuntud oma tugeva käekirja ja isikupärase stiili poolest, millega võib tutvuda ka Muusikapäeva kontsertidel!

2010. aastast tegutsev seto juurtega ansambel Kiiora mängib kõigi rahvaste särtsakat pärimusmuusikat ja pärimuslikku omaloomingut. Kiiora on Matis, Laurits ja Evelin Leima

Maarja-Magdaleena segakoor ja meesansambel, juhendaja Liia Koorts Tabivere valla huvikooli õpilased Jelena Golubi, Tiina Tomingase, Kadri Savva ja Rauno Koortsi juhendamisel

Tänaseks üle 20 aasta tegutsenud Maarja-Magdaleena segakoor tegutseb Jõgevamaal, Tabivere vallas. Enam kui saja aasta vanust koori juhendab Liia Koorts ja koorivanem on Tiia Pärtelpoeg. Segakoor on nime saanud Maarja-Magdaleena kihelkonna järgi ning ilmestab seetõttu aeg-ajalt ka kontserte omakandi rahvariietega. Koor on pidanud au sees ka laulupidudel osalemist, ent on viinud eesti koorikultuuri ka näiteks Ungarisse ja Horvaatiasse. Segakooris on välja kasvanud ka Maarja-Magdaleena meesansambel, kuhu kuuluvad segakoori mehed. Sel kontserdil teevad segakoori ja meesansambliga kaasa ka Tabivere valla huvikooli õpilased.

 

Ene Salumäe (orel)

Armastatud organist Ene Salumäe on tuntud nii solisti kui ka kammermuusikuna, kes esineb regulaarselt kodu- ja välismaal. Salumäe on olnud pikalt mitmete Eesti ja Soome koguduste organist-koorijuht ning oreli- ja kirikumuusika õppejõud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja EELK Usuteaduse Instituudis. Ta on olnud ka mitmete kontserdisarjade kunstiline juht.

Aivar Sõerd (orel)

Värskelt diplomeeritud organisti Aivar Sõerdi repertuaari kuulub orelimuusika paremik, alustades Buxtehudest ja lõpetades Bachiga. Oma organistioskusi pole Sõerd vaka all hoidnud. Nii on ta andnud mitmeid kontserte, näiteks Niguliste kirikus, ning osalenud mitu aastat Nõmme Lunastaja kiriku teenistustel. Sel aastal ilmus Aivar Sõerdi debüütalbum.

RÜÜT, Juhan Uppin (lõõtspill), Toomas Oks (lõõtspill), Maili Metssalu (vokaal, viiul), Maarja Soomre (vokaal, meloodika).

Ansambel Rüüt viljeleb alternatiivset folki, lähenedes pärimusmuusikale eriti mitmekülgselt. Nii toovad nad regilaulud ja vanad pillilood kuulaja ette peenelt viimistletud vormis. Rüüdi üks eesmärke on tutvustada Eesti lõõtsa kasutusvõimalusi ning ansamblissegi kuuluvad eesti parimad noored lõõtsamängijad Juhan Uppin ja Toomas Oks. Sama olulist rolli mängivad ansamblis näitleja Maili Metssalu ja džässmuusik Maarja Soomre, kelle häälte kanda jääb regilaul.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välistudengid

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pole populaarne õppeasutus vaid kohalike tudengite hulgas. Igal aastal pürgib sinna üha enam välistudengeid igast ilmakaarest, alustades Hispaania ja Hiinaga ning lõpetades Soome ja Saksamaaga. Just neid tudengeid ja nende oskusi sel kontserdil imetleda saabki.

Kädy Plaas-Kala (sopran), Martti Raide (klaver)

Eesti noorema põlve säravamaid sopraneid Kädy Plaas-Kala on hinnatud solist, kes on kandnud ette nii vokaalsümfoonilisi suurvorme kui ka esinenud mitmete interpreetide ja ansamblitega. Oma tegutsemisaastate jooksul on ta laulnud näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkooris, projektiteatris Nargen Opera, rahvusooperis Estonia, teatris Vanemuine ja Hamburgi Riigiooperis. Plaas-Kala repertuaar on lai, ulatudes vababarokist kaasajani, ning ta on teinud sopranipartiisid näiteks Charpentier’ “Te Deumis”, Bachi “Magnificatis” jm.

Martti Raide on armastatud pianist, kontsertmeister ja kammermuusik, kelle peamisteks lavapartneriteks on olnud sellised lauljad nagu Villu Valdmaa ja Mati Turi. Teda seob ka koostöö lauljate Kädy Plaasi, Helen Lokuta ja Rene Soomi, Pirjo Püvi, Priit Volmeri, Helen Lepalaanega. Raide repertuaari kuulub nii romantismiaegset kui ka kaasaegset klassikat ning ta on osalenud mitmekümne eesti helilooja uudisteose esitusel. Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid sellistele väljaannetele nagu Muusika ja Sirp.

Kädy Plaas-Kala (sopran), Martti Raide (klaver)

Eesti noorema põlve säravamaid sopraneid Kädy Plaas-Kala on hinnatud solist, kes on kandnud ette nii vokaalsümfoonilisi suurvorme kui ka esinenud mitmete interpreetide ja ansamblitega. Oma tegutsemisaastate jooksul on ta laulnud näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkooris, projektiteatris Nargen Opera, rahvusooperis Estonia, teatris Vanemuine ja Hamburgi Riigiooperis. Plaas-Kala repertuaar on lai, ulatudes vababarokist kaasajani, ning ta on teinud sopranipartiisid näiteks Charpentier’ “Te Deumis”, Bachi “Magnificatis” jm.

Martti Raide on armastatud pianist, kontsertmeister ja kammermuusik, kelle peamisteks lavapartneriteks on olnud sellised lauljad nagu Villu Valdmaa ja Mati Turi. Teda seob ka koostöö lauljate Kädy Plaasi, Helen Lokuta ja Rene Soomi, Pirjo Püvi, Priit Volmeri, Helen Lepalaanega. Raide repertuaari kuulub nii romantismiaegset kui ka kaasaegset klassikat ning ta on osalenud mitmekümne eesti helilooja uudisteose esitusel. Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid sellistele väljaannetele nagu Muusika ja Sirp.

Kontsertkohtumine helilooja Pärt Uusbergiga, kaastegev kammerkoor Head Ööd, Vend

Helilooja ja koorijuht Pärt Uusberg on paljulubavamaid uue põlvkonna eesti heliloojaid, kes on jõudnud koguda palju tuntust ka väljaspool kodumaad. Ta on asutanud näiteks kammerkoori Head Ööd, Vend, kellega on tegutsenud aktiivselt nii Eestis kui ka välismaal ning võitnud mitmeid auhindu. Uusberg on kirjutanud palju koorimuusikat eesti autorite tekstidele, aga ka ansambliteoseid, klaveripalu ning orkestri- ja filmimuusikat. Tema muusikat iseloomustab heakõlalisus kõrvuti lihtsuse ja sügavusega.

Kammerkood Head Ööd, Vend sai alguse projektikoorina, mille kutsus 2008. aastal kokku helilooja Pärt Uusberg Uku Uusbergi samanimelise diplomilavastuse jaoks. Napilt kümme aastat hiljem pole lauljate tegutsemisind vaibunud ja nii võib neid tänagi regulaarselt esinemas kuulda. Koor on ka edukalt osalenud erinevates rahvusvahelistes konkurssides, salvestanud mitu plaati ning aastal 2013. valis Eesti Kooriühing nad kooriks. Kammerkoori loomingus on palju Uusbergi loomingut, kes on ühtlasi koori dirigent.

Pärt Uusbergi autorikontsert Kammerkoor Head Ööd, Vend, dirigent Pärt Uusberg

Helilooja ja koorijuht Pärt Uusberg on paljulubavamaid uue põlvkonna eesti heliloojaid, kes on jõudnud koguda palju tuntust ka väljaspool kodumaad. Ta on asutanud näiteks kammerkoori Head Ööd, Vend, kellega on tegutsenud aktiivselt nii Eestis kui ka välismaal ning võitnud mitmeid auhindu. Uusberg on kirjutanud palju koorimuusikat eesti autorite tekstidele, aga ka ansambliteoseid, klaveripalu ning orkestri- ja filmimuusikat. Tema muusikat iseloomustab heakõlalisus kõrvuti lihtsuse ja sügavusega.

Kammerkoor Head Ööd, Vend sai alguse projektikoorina, mille kutsus 2008. aastal kokku helilooja Pärt Uusberg Uku Uusbergi samanimelise diplomilavastuse jaoks. Napilt kümme aastat hiljem pole lauljate tegutsemisind vaibunud ja nii võib neid tänagi regulaarselt esinemas kuulda. Koor on ka edukalt osalenud erinevates rahvusvahelistes konkurssides, salvestanud mitu plaati ning aastal 2013. valis Eesti Kooriühing nad parimaks kooriks. Kammerkoori loomingus on palju Uusbergi loomingut, kes on ühtlasi koori dirigent.

Sergei Pedersen (klaver)

Sergei Pedersen on legendaarne džäss- ja rokkpianist, keda tuntakse näiteks Paradoksi, Magnetic Bandi, Radari ja teiste levimuusika klassikasse kuuluvate bändide ridadest. Esmajoones Radari ridades on Pedersen esinenud kõikjal Nõukogude Liidus, mitmel pool Aafrikas, Euroopas ja mujal. Täna kohtab Pederseni laval nii vanema kui ka noorema põlve džässiartistidega, aga ka solistina.

Aule Urb (metsosopran), Mariin Gill (klaver)

Metsosopran Aule Urb on esinenud nii suurvormide ettekannetega kui ka kammerkontsertidel. Oma esimese oopeririolli tegi ta mõne aasta eest rahvusooper Estonia laval Fidalmana Cimaroza “Salaabielus”. Urb on end täiendanud meistrikursustel Itaalias, Soomes ja Rootsis ning õpib hetkel Soomes, Sibeliuse Akadeemias.

 

Pianist Mariin Gill  alustas muusikaõpinguid Pärnu Muusikakoolis, jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis ning õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Gilli on tunnustatud mitme preemiaga ning ta on olnud koos Tallinna Kammerorkestriga Mari Vihmandi teose “Paralleelid” esmaesitaja ja -salvestaja. Lisaks Tallinna Kammerorkestrile on Gill soleerinud kammerorkestri Sinfonia Concertante ees ning osalenud mitmetel meistrikursustel.

 

Ida-Tallinna Keskhaigla segakoor, dirigent Mare Väljataga

Ida-Tallinna Keskhaigla Segakoor ühendab lõbusaid ja lauluhimulisi kolleege ja häid sõpru, kes käivad koos juba seitsmendat aastat. Koos lauldakse pop- ja džässmuusikat, kusjuures repertuaar õpitakse selgeks kuulmise järgi! Kuna tavaliselt näidatakse õpitut vaid oma kollektiivile, siis pakub Muusikapäeva kontsert suurepärast võimalust veenduda, et ka meditsiinitöötajad on viisipidaja rahvas!  Koori eestvedaja ja juhendaja on Mare Väljataga.

 

Vokaalgrupp “Palette”, juhendaja Ljudmila Juzvik Narva džässbänd, juhendaja Boriss Paršin

Narva Muusikakooli vokaalgruppi “Palette” kuuluvad 9–17 aastad lauljannad, keda iseloomustab nooruslikkus, rõõm ja muusikaline energia. Nende kavasse kuulub nii klassikaline kui ka kaasaegne repertuaar. Tänaseks on Palette tegutsenud kaks aastat, ansamblit juhendab Ljudmila Juzvik.

Narva Jazz Band on tegus külaline nii kodukandis Ida-Virumaa linnades kui ka kõikjal mujal Eestis. Nende repertuaari kuulub valdavalt džässklassika ning neil on selja taga mitmeid projekte küll lauljate, küll solistidest instrumentalistidega. Neid vägagi professionaalselt kõlavaid muusikuid juhendab Boriss Paršin.

Vokaalgrupp “Palette”, juhendaja Ljudmila Juzvik Narva džässbänd, juhendaja Boriss Paršin

Narva Muusikakooli vokaalgruppi “Palette” kuuluvad 9–17 aastad lauljannad, keda iseloomustab nooruslikkus, rõõm ja muusikaline energia. Nende kavasse kuulub nii klassikaline kui ka kaasaegne repertuaar. Tänaseks on Palette tegutsenud kaks aastat, ansamblit juhendab Ljudmila Juzvik.

Narva Jazz Band on tegus külaline nii kodukandis Ida-Virumaa linnades kui ka kõikjal mujal Eestis. Nende repertuaari kuulub valdavalt džässklassika ning neil on selja taga mitmeid projekte küll lauljate, küll solistidest instrumentalistidega. Neid vägagi professionaalselt kõlavaid muusikuid juhendab Boriss Paršin.

Eeva-Maria Laas (viiul), Ann Kuut (tšello), Kaisa Laasik (klaver)

Eeva-Maria Laas on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis Aino Riikjärve juhendamisel ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias lektor Kristina Kriidi viiuliklassis. Laas on edukalt osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Praegu jätkab ta õpinguid magistrantuuris Kriidi käe all.

 

Ann Kuut alustas tšelloõpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Lembi Metsa juures. Alates 2002. aastast jätkas ta õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Peeter Paemurru juhendamisel. Käesoleval aastal lõpetas Kuut samas Paemurru klassi magistrantuuri cum laude.

 

Kaisa Laasik on õppinud Ferenc Liszti nimelises Muusikaakadeemias Budapestis professor Kornél Zempléni juures ning magistrantuuris Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kammeransambli erialal professor Matti Reimanni juhendamisel. Laasik on võtnud osa mitmetelt meistrikursustelt ning on hinnatud ansamblist ja pedagoog.

 

Kultuurilooline jalutuskäik, muusikateadlane Tiia Järg

Tiia Järg on hinnatud eesti muusikateadlane ja õppejõud, kes on andnud hindamatu panuse eesti muusika uurimisse, muu hulgas on ta käsitlenud näiteks puhkpillikvintetižanri kujunemislugu, helikeele probleeme jms. Järg on avaldanud ka palju artikleid perioodikas ja erialaväljaannetes. Muusikapäeva puhul teeb ta metsakalmistul muusikakultuuriloolise jalutuskäigu.

Peep Lassmann (klaver)

Peep Lassmann on eesti hinnatuimaid pianiste, kes on tuntud nii solisti kui ka ansamblistina. Lassmanni repertuaaris on erilisel kohal Olivier Messiaeni klaverimuusika ning eesti muusika ning ta on seisnud kuulsate orkestrite ees, alates ERSOst ja lõpetades Moskva Filharmoonia Orkestriga. Lassmann on musitseerinud Aaron Rosandi, Yosif Feigelsoni, David Grimali ja paljude teiste tuntud interpreetidega ning teinud koostööd selliste nimekate dirigentidega nagu Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer ja Juozas Domarkas. Ta on andnud meistrikursusi üle kogu maailma, alates Euroopast ja Ameerikast ning lõpetades Aasiaga, ning kuulunud paljude muusikakonkursside žüriidesse. Omaaegse Tallinna Riikliku Konservatooriumi kasvandikuna sai temast pärast kooli lõpetamist õppejõud ning tänaseks on ta olnud pikaaegne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor.

 

Peep Lassmann (klaver)

Peep Lassmann on eesti hinnatuimaid pianiste, kes on tuntud nii solisti kui ka ansamblistina. Lassmanni repertuaaris on erilisel kohal Olivier Messiaeni klaverimuusika ning eesti muusika ning ta on seisnud kuulsate orkestrite ees, alates ERSOst ja lõpetades Moskva Filharmoonia Orkestriga. Lassmann on musitseerinud Aaron Rosandi, Yosif Feigelsoni, David Grimali ja paljude teiste tuntud interpreetidega ning teinud koostööd selliste nimekate dirigentidega nagu Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer ja Juozas Domarkas. Ta on andnud meistrikursusi üle kogu maailma, alates Euroopast ja Ameerikast ning lõpetades Aasiaga, ning kuulunud paljude muusikakonkursside žüriidesse. Omaaegse Tallinna Riikliku Konservatooriumi kasvandikuna sai temast pärast kooli lõpetamist õppejõud ning tänaseks on ta olnud pikaaegne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor.

 

Eesti Noorte Segakoor, dirigendid Silja Uhs ja Mai Simson

Eesti Noorte Segakoor on üleriigiline segakoor, mille liikmed kogunevad kuuel kuni seitsmel nädalavahetusel aastas Eesti eri paigus. Kuna tegemist on enda suhtes äärmiselt nõudliku ja seeläbi ka professionaalselt kõlava kollektiiviga, on nad jõudnud esitada eesti koorimuusikat nii Eestis kui ka välismaal.  Eesti Noorte Segakoori dirigeerivad Silja Uhs ja Mai Simson.

 

Katre Kõiva (metsosopran), Farištamo Eller (klaver)

Sopran Katre Kõiva on esitanud klassikalise muusika paremikku kuuluvate heliloojate, muu hulgas Bachi, Händeli, Mozarti ja Liszti teoseid. Tema soolokavades leidub ka palju 20. sajandi klassikat, näiteks Pat John Adamsi ooperist “Nixon Hiinas”. Soolokontserdid on viinud Kõivat näiteks Soome ja USA-sse.

 

Pianist ja improvisaator Farištamo Eller on osalenud nii kodu- kui ka välismaistel meistrikursustel ja konkurssidel. Teda seob koostöö mitmete heliloojatega, näiteks Pärdi, Andriesseni, Alvarado, Penderecki ja Palssoniga. Eller on teinud ka projekte kaasaegsete tantsijatega, näiteks Kopenhaagenis, Kaasaegse Tantsu Akadeemias, näitlejatega lavastuses “Klaver, Kloun ja Harri” ning animaator Marita Lumiga improvisatsioonilises duos “Pianima”. Ta on andnud mitmeid eri koosseisudes kontserte, näiteks kuuendat aastat tegutsevas klaveriduos KeAmo koos pianist Merike Poomiga.

 

Katre Kõiva (metsosopran), Farištamo Eller (klaver)

Sopran Katre Kõiva on esitanud klassikalise muusika paremikku kuuluvate heliloojate, muu hulgas Bachi, Händeli, Mozarti ja Liszti teoseid. Tema soolokavades leidub ka palju 20. sajandi klassikat, näiteks Pat John Adamsi ooperist “Nixon Hiinas”. Soolokontserdid on viinud Kõivat näiteks Soome ja USA-sse.

 

Pianist ja improvisaator Farištamo Eller on osalenud nii kodu- kui ka välismaistel meistrikursustel ja konkurssidel. Teda seob koostöö mitmete heliloojatega, näiteks Pärdi, Andriesseni, Alvarado, Penderecki ja Palssoniga. Eller on teinud ka projekte kaasaegsete tantsijatega, näiteks Kopenhaagenis, Kaasaegse Tantsu Akadeemias, näitlejatega lavastuses “Klaver, Kloun ja Harri” ning animaator Marita Lumiga improvisatsioonilises duos “Pianima”. Ta on andnud mitmeid eri koosseisudes kontserte, näiteks kuuendat aastat tegutsevas klaveriduos KeAmo koos pianist Merike Poomiga.

 

Ralf Taal (klaver)

Ralf Taal on soleerinud paljude Eesti orkestrite ees ning teinud koostööd Anu Tali, Eri Klasi, Paavo Järvi, Olari Eltsi, Tõnu Kaljuste ja mitmete teiste nimekate dirigentidega. Ta on andnud ka ohtralt soolokontserte, kus on esmajoones kõlanud Schuberti, Beethoveni ja Chopini looming. Taal on ka hinnatud ansamblimuusik ning esinenud näiteks koos Mati Palmi, Ain Angeri, Pille Lille, Indrek Vau ja paljude teistega. Hetkel töötab ta pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

Robert Jürjendal (kitarr)

Robert Jürjendal on tuntud eesti muusik, kitarrist ja helilooja ja pilliõpetaja. Ta alustas oma loometeed 1980. aastatel elektroakustiliste katsetustega Eesti Raadio ja Tallinna Linnahalli stuudiotes ning kitarristi ja laulukirjutajana ansamblis 777. Aastatel 1992−1997 osales ta Robert Frippi “Guitar Craft” kursustel Saksamaal, Grossderschaus. Ta on ka ansamblite Weekend Guitar Trio, Fragile ning UMA asutaja ja kaasasutaja. Aktiivse muusikuna on ta töötanud koos nii eesti kui ka välismaa artistidega, alates Tõnis Mäest ja Riho Sibulast ning lõpetades Jan Bangi ja Andi Pupatoga. Koos eri ansamblitega on ta esinenud mainekatel festivalidel mitmel pool maailmas, salvestanud palju heliplaate, kirjutanud filmi- ja teatrimuusikat, akadeemilist loomingut eri ansamblikoosseisudele jpm. Tema loomingu tuumiku moodustavad elektroakustilised teosed kitarridele. Robert Jürjendal on välja andnud kaks sooloplaati “Rõõmu Allikas” ja “Valguse palsam”. Hetkel on ta pühendunud sooloesinemistele, kasutades erinevaid kitarre ja elektroonikat.

Robert Jürjendal (kitarr)

Robert Jürjendal on tuntud eesti muusik, kitarrist ja helilooja ja pilliõpetaja. Ta alustas oma loometeed 1980. aastatel elektroakustiliste katsetustega Eesti Raadio ja Tallinna Linnahalli stuudiotes ning kitarristi ja laulukirjutajana ansamblis 777. Aastatel 1992−1997 osales ta Robert Frippi “Guitar Craft” kursustel Saksamaal, Grossderschaus. Ta on ka ansamblite Weekend Guitar Trio, Fragile ning UMA asutaja ja kaasasutaja. Aktiivse muusikuna on ta töötanud koos nii eesti kui ka välismaa artistidega, alates Tõnis Mäest ja Riho Sibulast ning lõpetades Jan Bangi ja Andi Pupatoga. Koos eri ansamblitega on ta esinenud mainekatel festivalidel mitmel pool maailmas, salvestanud palju heliplaate, kirjutanud filmi- ja teatrimuusikat, akadeemilist loomingut eri ansamblikoosseisudele jpm. Tema loomingu tuumiku moodustavad elektroakustilised teosed kitarridele. Robert Jürjendal on välja andnud kaks sooloplaati “Rõõmu Allikas” ja “Valguse palsam”. Hetkel on ta pühendunud sooloesinemistele, kasutades erinevaid kitarre ja elektroonikat.

Saku Mandoliinid, juhendaja Joosep Sang

Hoolimata seltskonna kirevusest iseloomustavad Saku Mandoliine nende endi sõnul rõõmus meel ja armastus mandoliini vastu. Mandoliiniansambli repertuaaris on väga erinevat muusikat ning pillidki on leitud nii komisjoni- kui ka pillipoodidest. Kollektiivi juhatab Joosep Sang.

Saku Mandoliinid, juhendaja Joosep Sang

Hoolimata seltskonna kirevusest iseloomustavad Saku Mandoliine nende endi sõnul rõõmus meel ja armastus mandoliini vastu. Mandoliiniansambli repertuaaris on väga erinevat muusikat ning pillidki on leitud nii komisjoni- kui ka pillipoodidest. Kollektiivi juhatab Joosep Sang.

ETV Tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer

Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laulustuudiost. Koori repertuaari kuulub eri ajastute vaimulik ja ilmalik muusika, rahvamuusikatöötlused, pop- ja džässmuusika ning vokaalsümfoonilised suurvormid. Tütarlastekoor on teinud koostööd oluliste eesti heliloojatega, näiteks Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Urmas Sisaski ja Tõnu Kõrvitsaga, aga ka näiteks maailmakuulsa dirigendi Eric Whitacre’iga. Tütarlastekoor on andnud kontserte kõikjal Euroopas, aga ka Aasias ja Ameerikas. Täna laulab kooris veerand sada neidu, keda juhatab Aarne Saluveer.

Marten Altrov (klarnet)

Armastatud noorema põlve klarnetist Marten Altrov on soleerinud näiteks ERSO, Pärnu Linnaorkestri ja Narva Linnaorkestri ees ning osalenud Euroopa Liidu Noorteorkestri, Euroopa Liidu Puhkpilliorkestri ja Orkester Nordeni töös. Altrovit on tunnustatud Lätis, rahvusvahelisel konkursil “Noored klarnetistid”, konkurss-festivalil “Rennessaince” Armeenias ning 2013. aastal telesaates “Klassikatähed”. Ta mängib ka maailmamuusikabändis Abraham’s Cafe.

Maimu Jõgeda (akordion), Lauri Kadalipp (saksofon)

Maimu Jõgeda on noor ja särav akordionist, kel on hetkel käsil õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks pillimängule tegeleb ta komponeerimisega ning esitab omaloomingut ansamblis Maimztet. Jõgeda on ka väga hea solist ning armastab esitada džässistandardeid ja pärimuslugusid. Ta on esinenud näiteks Jazzkaarel, Viljandi Pärimusmuusika Festivalil ja Visioonil. Muusikapäeva kontserdil esineb ta saksofonist Lauri Kadalipuga.

 

Viljandi muusik Lauri Kadalipp alustas muusikaõpinguid esialgu klarnetistina, ent orienteerus siis hoopis ümber džäss-saksofonile. Hetkel õpibki ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias džässmuusikat. Kuigi saksofon on tema põhipill, meeldib talle mängida ka ukulelet ja löökpille. Muusikapäeva kontserdil esineb ta koos akordionist Maimu Jõgedaga.

Triin Ruubel (viiul), Mati Lukk (kontrabass)

Triin Ruubel on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Usedomi festivalil, Helsingis Bach Music Weekil, Hohenloher Kultursommeril jm, ning võitnud preemiaid mainekatel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Ruubel on soleerinud Eesti ja välisorkestrite ees, näiteks Balkani Festivaliorkester, Norddeutsche Philarmonie Rostock, Poola Kammerfilharmoonia, Tallinna Kammerorkester, ERSO ja Haydn Orchestra Bolzano, aga olnud ka Bremeni Deutsche Kammerphilarmonie külaliskontsertmeister. Ruubelit seob koostöö selliste heliloojatega nagu Jörg Widmann ja Wolfgang Rihm. 2015. aastal nimetati ta ERSO kontsertmeistriks. Ruubel mängib 1820. aastal Pariisis valmistatud Francois Pique’i viiulil, mille on tema kasutusse andnud  Thomas J. C. ja Angelika Matzeni fond. Muusikapäeval musitseerib Triin Ruubel koos kontrabassist Mati Lukiga.

 

Mati Lukk on mänginud mitmetes mainekates orkestrites, näiteks Eesti Raadio kammerorkester, Turu Linnaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Malmö Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester ja Pärnu Linnaorkester. Lukk on musitseerinud ansamblites Tallinn Barocco, Turku Ensemble ja Nyyd Ensemble. Ta on andnud palju soolokontserte ning mänginud ansamblis koos Signe Hiis-Kübara, Nata-Ly Sakkose ja Lea Leiteniga ning soleerinud ERSO, Turu Linnaorkestri ning Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri ees. Aastatel 2001–2003 oli Lukk Hiiumaa kammermuusikapäevade üks korraldajaid. 2012. aastal andis ta välja plaadi “Contrabassissimo!”. 2000. aastast töötab ta ERSO kontrabassirühma kontsertmeistrina. Muusikapäeval musitseerib Mati Lukk koos viiuldaja Triin Ruubeliga.

 

Triin Ruubel (viiul), Mati Lukk (kontrabass)

Triin Ruubel on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Usedomi festivalil, Helsingis Bach Music Weekil, Hohenloher Kultursommeril jm, ning võitnud preemiaid mainekatel rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel. Ruubel on soleerinud Eesti ja välisorkestrite ees, näiteks Balkani Festivaliorkester, Norddeutsche Philarmonie Rostock, Poola Kammerfilharmoonia, Tallinna Kammerorkester, ERSO ja Haydn Orchestra Bolzano, aga olnud ka Bremeni Deutsche Kammerphilarmonie külaliskontsertmeister. Ruubelit seob koostöö selliste heliloojatega nagu Jörg Widmann ja Wolfgang Rihm. 2015. aastal nimetati ta ERSO kontsertmeistriks. Ruubel mängib 1820. aastal Pariisis valmistatud Francois Pique’i viiulil, mille on tema kasutusse andnud  Thomas J. C. ja Angelika Matzeni fond. Muusikapäeval musitseerib Triin Ruubel koos kontrabassist Mati Lukiga.

 

Mati Lukk on mänginud mitmetes mainekates orkestrites, näiteks Eesti Raadio kammerorkester, Turu Linnaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Malmö Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester ja Pärnu Linnaorkester. Lukk on musitseerinud ansamblites Tallinn Barocco, Turku Ensemble ja Nyyd Ensemble. Ta on andnud palju soolokontserte ning mänginud ansamblis koos Signe Hiis-Kübara, Nata-Ly Sakkose ja Lea Leiteniga ning soleerinud ERSO, Turu Linnaorkestri ning Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri ees. Aastatel 2001–2003 oli Lukk Hiiumaa kammermuusikapäevade üks korraldajaid. 2012. aastal andis ta välja plaadi “Contrabassissimo!”. 2000. aastast töötab ta ERSO kontrabassirühma kontsertmeistrina. Muusikapäeval musitseerib Mati Lukk koos viiuldaja Triin Ruubeliga.

 

Kontsertkohtumine helilooja Tatjana Kozlova-Johannesega, kaastegevad Tarmo Johannes (flööt), Merje Roomere (viiul)

Tatjana Kozlova-Johannes on tuntumaid noorema põlve eesti heliloojaid, kelle teoseid iseloomustavad peen tekstuur ja ebatavalised kõlavärvid. Originaalsete helitööde eest on Kozlova-Johannest hinnatud mitmete auhindadega nii Eestis kui ka välismaal. Nii pälvis tema heliteos “Made of hot glass” 2004. aasta rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil noorte kategoorias kolmanda koha, aastal 2011 valiti aga Kozlova-Johannese teos “Disintegration Chain” Rostrumil kümne parima teose hulka. 2015. aastal tunnustati teda Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga. Muusikapäeval näeb ja kuuleb heliloojat koos flötist Tarmo Johannese ja viiuldaja Merje Roomerega.

Flötist Tarmo Johannes on tuntud suurepärase kaasaegse muusika esitajana. Lisaks arvukatele soolokontsertidele on ta ansamblite U: ja Resonabilis üks rajajatest ja initsiaatoritest. Johannes on korraldanud kontserdisarju “Lamamiskontserdid” ja “Osaluskontserdid” ning tegutseb aktiivselt helisünteesi valdkonnas. Viimased 15 aastat on ta töötanud ka flöödiõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Lisaks muusikutegevusele on Johannes kirjutanud artikleid ajakirjale Muusika ning ajalehtedele Sirp ja Õpetajate leht.

Viiuldaja Merje Roomere on tuntud nii orkestrandina ERSO ridadest kui ka solistina eri muusikaprojektidest. Ta on teinud kaasa mitmetes kammerkoosseisudes, näiteks NYYD Ensemble’is ja ansamblis U:, millega on esinenud näiteks “Varssavi sügisel”. Roomere on mänginud Euroopa Liidu Noorteorkestris, Põhjamaade Sümfooniaorkestris, XXI Sajandi Orkestris ja Haapsalu Linnaorkestris. Lisaks töötab ta õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis.

Kristjan Randalu (klaver)

Džässpianist Kristjan Randalut peetakse oma põlvkonna silmapaistvamaks ja originaalsemaks muusikuks. Tema lavapartnerite hulka on kuulunud sellised nimed nagu Dave Liebman, Nguyên Lê, Nils Petter Molvaer ja Dhafer Youssef ning ta on soleerinud selliste mainekate orkestrite ees nagu Stuttgarti Kammerorkester, Tallinna Kammerorkester ja Londoni Sümfooniaorkester. Kontserdid on viinud Randalut maailma eri otstesse, näiteks Türki, Prantsusmaale, Koreasse, Austraaliasse ja mujale. Muusikutee vältel on teda ka korduvalt tunnustatud, näiteks Grammy nominatsiooniga 2006. aastal.

Meelis Vind ja ansambel Liivamandala

Armastatud klarnetist Meelis Vind on tuntud suurepärase džäss- ja nüüdismuusikuna. Nii on ta osalenud mitmetes uue muusika projektides ning mänginud NYYD Ensemble’is ja Ansamblis U:. Ta on olnud paljude klarnetiteoste esmaesitaja, näiteks Pille Kanguri “Laulu otsimine”, Mirjam Tally “Pihlakate meri”, Helena Tulve “Passage Secret” jpt. Vindil on ette näidata ka lugematult džässiprojekte, näiteks koos Raivo Tafenau, Virgo Sillamaa, Tanel Rubeni ja Kadri Voorandiga. Lisaks interpreeditegevusele õpetab ta Georg Otsa nimelise Muusikakooli rütmimuusika osakonnas klarnetit ja saksofoni. Muusikapäeva kontserdil esineb Vind oma pikaajaliste kolleegidega ERSO keelpilligrupist.

Triin Krigul (viiul), Vambola Krigul (elektroonika)

Kuigi viiuldaja Triin Krigulit kuuleb igapäevaselt küll ERSO ridades, pole tema muusikutegevus piirdunud sugugi vaid “koduorkestriga”. Nii on ta mänginud ka rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris, Põhjamaade Sümfooniaorkestris, Corelli Barokkorkestris, Tallinna Barokkorkestris, mitmetes kammerkoosseisudes ning kuulunud lühikest aega ka vanamuusikaansamblisse Rondellus.

Keelpillikvartett Prezioso koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola), Andreas Lend (tšello), “Sümfooniline lõuna”

Keelpillikvartetti Prezioso kuulub neli noort muusikut, kes kõik on ka ERSO liikmed. Kvartetti on saatnud edu mitmetel konkurssidel ning nad on andnud kontserte nii Eestis kui ka välismaal, näiteks Soomes, Venemaal, Hollandis ja Saksamaal. Kvartetti iseloomustab mitmekesine repertuaar klassikast popmuusikani. Prezioso on esitanud mitmete eesti heliloojate uudisteoseid, näiteks Tõnu Kõrvitsa, Liis Viira, Mirjan Tally ja Sven Grünbergi sulest, ning teinud koostööd pianistide Mihkel Polli ja Age Juurikase, klarnetist Toomas Vavilovi, kitarristide Ain Agana ja Jaak Sooäärega jpt-ga. Nende mängu iseloomustavad energilisus, intensiivsus ja nooruslikkus ja inimlik sügavus. Preziosos mängivad viiuldajad Hanna-Liisa Nahkur ja Mari-Katrina Suss, vioolamängija Helena Altmanis ja tšellist Andreas Lend.

Keelpillikvartett Prezioso koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola), Andreas Lend (tšello), “Sümfooniline lõuna”

Keelpillikvartetti Prezioso kuulub neli noort muusikut, kes kõik on ka ERSO liikmed. Kvartetti on saatnud edu mitmetel konkurssidel ning nad on andnud kontserte nii Eestis kui ka välismaal, näiteks Soomes, Venemaal, Hollandis ja Saksamaal. Kvartetti iseloomustab mitmekesine repertuaar klassikast popmuusikani. Prezioso on esitanud mitmete eesti heliloojate uudisteoseid, näiteks Tõnu Kõrvitsa, Liis Viira, Mirjan Tally ja Sven Grünbergi sulest, ning teinud koostööd pianistide Mihkel Polli ja Age Juurikase, klarnetist Toomas Vavilovi, kitarristide Ain Agana ja Jaak Sooäärega jpt-ga. Nende mängu iseloomustavad energilisus, intensiivsus ja nooruslikkus ja inimlik sügavus. Preziosos mängivad viiuldajad Hanna-Liisa Nahkur ja Mari-Katrina Suss, vioolamängija Helena Altmanis ja tšellist Andreas Lend.

Prantsuse impressionism ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kammermuusikud

Flötist Mari-Liis Vihermäe on kokku pannud prantsuse impressionismist inspireeritud kava. Mari-Liis Vihermäe on mitme vabariikliku konkursi laureaat, kaasaegse muusika ansambli Janus Ensemble Karlsruhe liige ning jõudnud osaleda erinevate orkestrite ja kammerkoosseisude töös Eestis ja Saksamaal. Ta on ka ERSO abikontsertmeister, töötab pedagoogina Tallinna Muusikakeskkoolis ning on aastaid juhendanud noori muusikuid Eesti Flöödiühingu Suveakadeemias.

Kaido Suss (laul, klahvpillid, kitarr), Mari-Katrina Suss (laul, kitarr)

Fagotimängija Kaido Suss on teinud kaasa paljudes eesti orkestrites, näiteks Tallinna Kammerorkestris, Põhjamaade Sümfooniaorkestris, XXI Sajandi Orkestris, Klaaspärlimäng Sinfoniettas ja Tallinna Barokkorkestris, aga ka läti Sansara ja soome Kuuden kerroksen orkesterite koosseisus ja mitmes kammeransamblis. Ta on ka muidu väga mitmekülgne, olles kirjutanud koori- ja lastelaule ning kammermuusikat. Suss on mänginud üle kahekümne aasta ERSO ridades.

Hüva leili! Mati Turi (vokaal), Hain Hõlpus (klaver, kitarr)

Armastatud tenori Mati Turi esituses on kõlanud mitmed olulised ooperirollid, näiteks Paul Korngoldi “Surnud linnas”, don José Bizet’ “Carmenis”, Alwa Bergi “Lulus”, Wallenberg 2 Tüüri “Wallenbergis” jpm. Tema repertuaaris annavad tooni partiid Wagneri teostest, näiteks nimiroll “Tannhäuseris” ja Siegfried “Jumalate hukus”, mistõttu tuntakse teda Euroopa lavadel Wagneri-lauljana. Turi on ka silmapaistev oratooriumilaulja, kes on esitanud paljude vokaalsümfooniliste suurvormide tenoripartiisid, näiteks Bachi passioonides. Muusikapäeval esitab Mati Turi pianisti ja kitarristi Hain Hõlpusega traditsioonilise kontsertrepertuaari kõrval meloodiaid eesti ja vene filmiklassikast.

Pianist, kitarrist ja helilooja Hain Hõlpus on tuntud erinevate ansamblite ridadest, olles teinud koostööd ka selliste soistidega nagu Kelli Uustani, Mare Väljataga, Kirile Loo ja Helin-Mari Arder. Hõlpus on pikka aega töötanud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, kus ta on pop- ja džässlauljate kontsertmeister, džässharmoonia ja solfedžo õpetaja jpm.  Muusikapäeval esineb ta koos tenor Mati Turiga.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Andres Kaljuste, kaastegev Ardo Ran Varres

Dirigent, viiuldaja ja vioolamängija Andres Kaljuste on juhatanud näiteks ERSO-t, Helsingi Filharmoonikuid, Tampere Filharmoonikuid, Odense Sümfooniaorkestrit ja Oulu Sinfoniat. Kaljuste on õppinud viiulit Tallinnas, Stockholmis ja Berliinis. Pärast õpinguid liitus ta Berliini Ringhäälingu Orkestriakadeemiaga, millele järgnes vabakutselise muusiku karjäär. Tänaseks on ta jõudnud olla dirigendi, solisti, kammermuusiku, orkestrandi ja õppejõu rollis. Kaljuste on esinenud Londoni Royal Philharmonic Orchestra ridades ning andnud meistriklasse Modest Mussorgski nimelises muusikakoolis Peterburis ning mitmes Hiina konservatooriumis. Käesoleval kontserdil kuuleb Andres Kaljustet ERSO-t juhatamas.

 

Helilooja ja näitleja Ardo Ran Varres alustas oma muusikaõpinguid klarneti erialal, siirdus siis aga lavakunstikooli ning töötas seejärel näitlejana nii Rakvere teatris kui ka Eesti Draamateatris. Hetkel tuntakse Varrest kui suurepärast komponisti, kes on olnud kuulunud näiteks Eriti Kurva Muusika Ansambli ridadesse, olnud Eesti Draamateatri muusikajuht, kirjutanud enam kui viiekümne lavastuse, filmi, seriaali ja kuuldemängu muusika jne. Muusikapäeval esineb Varres koos ERSO ja dirigent Andres Kaljustega.

 

Merike Heidelberg (vioola), Mikk Langeproon (akordion), Jakob Peäske (fagott)

Kuigi Merike Heidelberg alustas oma muusikuõpinguid hoopis viiulist, on ta hetkel keskendunud hoopis vioolamängule. Ta on üldse väga mitmekülgne ning jõudis enne vioolaõpingute juurde jõudmist omandada Tallinna Tehanikaülikoolis bakalaureusekraadi arvutisüsteemides.

Akordionist Mikk Langeproon on tuntud oma hea sõrmejooksu ja nüansirikka muusikalise tunnetuse poolest. Ta on ka suurepärane tõestus sellest, et akordion pole sugugi pill, mille koht on vaid külasimmanil.

Kuigi Jakob Peäske alustas muusikaõpinguid klaverist, spetsialiseerus ta hiljem ümber fagotile. Ta on saavutanud esikohad näiteks vabariiklikul konkursil “Parim noor instrumentalist” ja rahvusvahelisel E. Mednisi nimelisel konkursil “Young musician”. 2014. aasta suvel valiti ta Verbier’ Festivali noorteorkestrisse. Peäske on esinenud Tallinna Kammerorkestri ja Virumaa Kammerorkestri solistina ning osaleb Harjumaa Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ning ansambel “Yheksa” töös.

 

Merike Heidelberg (vioola), Mikk Langeproon (akordion), Jakob Peäske (fagott)

Kuigi Merike Heidelberg alustas oma muusikuõpinguid hoopis viiulist, on ta hetkel keskendunud hoopis vioolamängule. Ta on üldse väga mitmekülgne ning jõudis enne vioolaõpingute juurde jõudmist omandada Tallinna Tehanikaülikoolis bakalaureusekraadi arvutisüsteemides.

Akordionist Mikk Langeproon on tuntud oma hea sõrmejooksu ja nüansirikka muusikalise tunnetuse poolest. Ta on ka suurepärane tõestus sellest, et akordion pole sugugi pill, mille koht on vaid külasimmanil.

Kuigi Jakob Peäske alustas muusikaõpinguid klaverist, spetsialiseerus ta hiljem ümber fagotile. Ta on saavutanud esikohad näiteks vabariiklikul konkursil “Parim noor instrumentalist” ja rahvusvahelisel E. Mednisi nimelisel konkursil “Young musician”. 2014. aasta suvel valiti ta Verbier’ Festivali noorteorkestrisse. Peäske on esinenud Tallinna Kammerorkestri ja Virumaa Kammerorkestri solistina ning osaleb Harjumaa Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ning ansambel “Yheksa” töös.

 

Triin Ella (metsosopran), Kristel Laas (akordion)

Metsosopran Triin Ella on tuntud Estonia rahvusooperi kollektiivi ridadest. Ella tegutseb lisaks laulmisele ka lauluõpetajana Eestis, Soomes ja Saksamaal ning hääleseadjana mitme koori juures. Tema repertuaari kuuluvad solistirollid ooperites ja operettides, näiteks Flora Verdi “La traviatas”, Vargamäe Mari Raadiku ja Kerge “Vargamäe tões ja õiguses”, Proua Weber Schuberti “Kolme neitsi majas” jpm. Koos Jaak Jõekaldaga valmis tal aastatel 2007–2009 Eesti Rahvusringhäälingu saatesari opereti- ja filmimuusikast “Meloodia võluvõim”.


Akordionist Kristel Laas on tuntud mitmete toredate koostööde poolest erinevate eesti interpreetide, lauljate ja heliloojatega. NIi on tal viimastest aastatest ette näidata projekt “Eesti pildid” koos dirigent Külli Kiiveti, koreograaf Elo Undi ja mitme kooriga, samuti kontsert-etendus “Hää” rahvatantsurühmaga Soveldaja, kus Laasi luua ja arranžeerida jäi nii mõni lugu. Lisaks interpreeditegevusele õpetab ta Tallinna Muusikakoolis akordionit ja on Eesti Akordioniliidu president.

Triin Ella (metsosopran), Kristel Laas (akordion)

Metsosopran Triin Ella on tuntud Estonia rahvusooperi kollektiivi ridadest. Ella tegutseb lisaks laulmisele ka lauluõpetajana Eestis, Soomes ja Saksamaal ning hääleseadjana mitme koori juures. Tema repertuaari kuuluvad solistirollid ooperites ja operettides, näiteks Flora Verdi “La traviatas”, Vargamäe Mari Raadiku ja Kerge “Vargamäe tões ja õiguses”, Proua Weber Schuberti “Kolme neitsi majas” jpm. Koos Jaak Jõekaldaga valmis tal aastatel 2007–2009 Eesti Rahvusringhäälingu saatesari opereti- ja filmimuusikast “Meloodia võluvõim”.


Akordionist Kristel Laas on tuntud mitmete toredate koostööde poolest erinevate eesti interpreetide, lauljate ja heliloojatega. NIi on tal viimastest aastatest ette näidata projekt “Eesti pildid” koos dirigent Külli Kiiveti, koreograaf Elo Undi ja mitme kooriga, samuti kontsert-etendus “Hää” rahvatantsurühmaga Soveldaja, kus Laasi luua ja arranžeerida jäi nii mõni lugu. Lisaks interpreeditegevusele õpetab ta Tallinna Muusikakoolis akordionit ja on Eesti Akordioniliidu president.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia trio koosseisus Katreen Ristimets (viiul), Siluan Hirvoja (tšello), Johan-Eerik Kõlar (klaver)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia trio koosseisus Katreen Ristimets (viiul), Siluan Hirvoja (tšello) ja Johan-Eerik Kõlar (klaver).

 

Pianist Johan-Eerik Kõlar õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Ivari Ilja klaveriklassis, millele eelnes aastake füüsikaõpinguid Tartu Ülikoolis. Ta on edukalt osalenud mitmetel Eesti-sisestel ja piiritagustel konkurssidel, näiteks VII Chopini konkursil Narvas, Adilia Alieva nimelisel konkursil Prantsusmaal ning konkursil “Noor virtuoos” Riias. Kõlar on võitnud ka 2012. aastal konkursi “Mängime Ellerit” peapreemia.

Tšellist Siluan Hirvoja jätkas pärast õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis haridusteed Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus õpib hetkel Henry-David Varema käe all. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ning esineb Muusikapäeval koos trioga, kellega on koos musitseerinud ühe aasta.

Viiuldaja Katreen Ristmets alustas viiuliõpinguid 6-aastaselt ning aasta hiljem asus ta õppima Tallinna muusikakeskkooli, mille lõpetas Elo Teppi klassis 2015. aasta suvel. Hetkel on Katreenil käsil teine kursus Eesti muusika- ja teatriakadeemias, kus õpin Triin Ruubeli juures. Muusikapäeval üles astuva trioga on ta  koos mänginud aasta ning nende juhendajaks on professor Marje Lohuaru.

 

Tartu Noortekoor, dirigent Markus Leppoja

Tartu Noortekoor on linna gümnasistidest ja tudengitest koosnev segakoor. Koori eesmärgiks on pakkuda lauljatele laulurõõmu, enda muusikalise arendamise võimalust ja mõnusat sõpruskonda ning publikule kauneid kontserdielamusi. Neid iseloomustab lai repertuaar, kuhu kuulub näiteks Ehala, Mendelssohni, Brahmsi ja Gounod’ loomingut.

Tartu Noortekoor, dirigent Markus Leppoja

Tartu Noortekoor on linna gümnasistidest ja tudengitest koosnev segakoor. Koori eesmärgiks on pakkuda lauljatele laulurõõmu, enda muusikalise arendamise võimalust ja mõnusat sõpruskonda ning publikule kauneid kontserdielamusi. Neid iseloomustab lai repertuaar, kuhu kuulub näiteks Ehala, Mendelssohni, Brahmsi ja Gounod’ loomingut.

Tartu I Muusikakooli Sümfooniaorkester, dirigent Kaido Otsing

H. Elleri nim Tartu Muusikakooli õpilased

H. Elleri nim Tartu Muusikakooli õpilased

Tartu II Muusikakooli õpilased

Tartu I Muusikakooli õpilased

Tartu I Muusikakooli õpilased

Tartu I Muusikakooli ja Tartu II Muusikakooli õpilased

Ülenurme Muusikakooli klaveri-, keelpilli- ja puhkpilliõpilased ning rütmimuusika lauluosakonna õpilased Ursel Oja juhendamisel

Pärnu Muusikakooli rütmimuusika õpilased

Paide Muusikakooli õpilased

Otepää Muusikakooli õpilased

Valga ja Valka muusikakoolide õpilased ja õpetajad

Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, dirigent Riivo Jõgi

Viljandi Muusikakooli puhkpilliorkester, dirigent Bert Langeler ja Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, dirigent Maarika Reimand

Viljandi Muusikakooli õpilased

Muusikaviktoriin, Mihkel Kirss

Võru Muusikakooli õpilased, õpetajad, orkestrid, dirigent Jaan Randvere Koorid, dirigendid Maire Nirk ja Kersti Juurma

Võru Muusikakooli õpilased, õpetajad, orkestrid, dirigent Jaan Randvere Koorid, dirigendid Maire Nirk ja Kersti Juurma

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri vioolakvartett

Liis Viira (Liz Wirestring) (harf)

Liis Viira isikus on kokku saanud helilooja, harfimängija ja improvisaator. Tema muusikale on omane kujundlik mõtlemine ja visuaalsuse tõlkimine muusikasse.
Liis Lõpetas 2009. aastal Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia magistriõpingud harfi erialal, juhendajaks Eda Peäske. Samas täiendas ta end ka kompositsiooni erialal Helena Tulve ja elektronmuusika vallas Margo Kõlari juures.
Improvisatsiooni on Viira õppinud Taavi Kerikmäe ja Anto Peti vahendusel ning ta esineb regulaarselt erinevatel improvisatsioonilise muusika üritustel.
2005/06 õppis Liis vahetusüliõpilasena Viinis, juhendajaks Adelheid Blovsky-Miller. Ta on osalenud mitmetel meistrikursustel.
Liis Viira muusika on peale kodumaiste uue muusika festivalide kõlanud ka Lätis, Soomes, Venemaal, Rootsis, Taanis, Itaalias ja Austrias.
Tema teoseid on ette kandnud mitmed tuntud interpreedid ja kollektiivid, sh Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Esbjerg Ensemble, Una Corda, Pärnu Linnaorkester, Risto Joost, Kaisa Roose Iris Oja, Mihkel Poll, Oliver Kuusik, Kristi Mühling, Kadri-Ann Sumera jpt.
Harfimängija ja pianistina on ta oma teoseid ette kandnud ka ise.
Hetkel töötab Liis vabakutselise heliloojana ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri harfimängijana ning on Eesti muusikat esitava ja telliva ansambli Una Corda (koosseisuga harf, kannel, klavessiin) liige.
Alates aastast 2012 täiendab Liis end Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonnas, liikudes visuaalkunstide ja muusika sidumise suunas.

Muusika ja helide mõju avalikus ruumis, muusikapsühholoog Dali Kask

Tallinna Muusikakeskkooli noored interpreedid: Marta-Marleen Tamm (klarnet), Ingrid Kruusmägi (saksofon), Aleksandra Serebrjakova (viiul), Liisa Maria Žigurs (viiul), Teodor Juko Hiiemaa (tšello), Luisa Lõhmus (klaver), Argo Jentson (klaver), Arko Narits (klaver)

Klarnetimängija Marta-Marleen Tamm alustas muusikaõpinguid MTÜ Nissi Trollides ning õpib hetkel Tallinna Muusikakeskkooli 11.klassis. Ta on osalenud mitmetel konkurssidel ning teinud koostööd orkestrite, ansamblite ja kooridega.

Ingrid Kruusmägi on alates kümnendast eluaastast õppinud Olavi Kasemaa käe all saksofoni. Hetkel on ta Tallinna Muusikakeskkooli abiturient, keda on tunnustatud nii rahvusvahelistel kui ka kodustel konkurssidel
Aleksandra Serebrjakova (viiul)

Liisa Maria Žigurs (viiul)

Teodor Juko Hiiemaa (tšello)

Luisa Lõhmus on Tallinna Muusikakeskkooli kasvandik, kes osaleb aktiivselt nii  kooli ettevõtmistes kui ka avalikel kontsertidel. 2009. aastal esines ta Tallinna Kammerorkestri solistina Mustpeade maja Valges saalis. Ta on võitnud näiteks teise koha Eesti noorte pianistide konkursil “Robert Schumann 200”, esimese koha oma vanuserühmas “Parim noor instrumentalist 2011” jne.

Argo Jentson (klaver) alustas muusikuteed Palupera Põhikooli klaveriringis ning jätkas seejärel klaveriõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Argol on ette näidata häid tulemusi konkurssidel ja ta tegutseb ka kammermuusikuna.

Arko Narits (klaver) alustas muusikaõpinguid Tartu I Muusikakoolis ning õpib hetkel Tallinna Muusikakeskkoolis. Tal on ette näidata mitmeid häid tulemusi konkurssidelt, näiteks teised kohad rahvusvahelisel pianistide konkursil Valgevenes ja Prantsusmaal ning esikoht rahvusvahelisel konkursil “Kaunas sonorum” Leedus.

 

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri naistšellistide kvartett C-MIMM

Tallinna Muusikakeskkooli noored interpreedid: Kerstin Laanemets (flööt), Siret Sui (flööt), Valeri Trahhatšov (klarnet), Brigita Mass (viiul), Fred Heinoja (viiul), Martin Mänd (tšello), Evita Lohu (klaver), Richard Mägar (klaver)

Trio Kerstin Laanemets alustas flöödiõpinguid Türi Muusikakoolis ning jätkas neid alates 2013. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis. Kerstin on saavutanud kolme kooli konkursil 2014. aastal esikoha ning 2015. aastal teise koha. Ta on ka osalenud  rahvusvahelisel Karlis Strahli nimelisel noorte flötistide konkursil “Jaunais flautists”, kus võitis 2010. aastal oma vanusegrupis teise koha. Kerstin osaleb aktiivselt Eesti Noorte Kontsertorkestri, orkester Türi ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri töös.

Siret Sui (flööt)

Valeri Trahhatšjov alustas klarnetiõpinguid Kohtla-Järve Kunstide Koolis. Alates 2013. aastast õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis. 2015. aastal saavutas ta I koha Eesti Muusikakoolide Liidu konkursil “Parim noor instrumentalist” lõppvoorus ning tänavu kolmanda koha 16. rahvusvahelisel Medniši nimelisel puupuhkpillimängijate konkursil Lätis.

Brigita Mass (viiul)

Fred Heinoja (viiul)

Martin Mänd (tšello)

Evita Lohu (klaver)
Richard Mägar (klaver)

Maarja-Magdaleena segakoor ja meesansambel, juhendaja Liia Koorts Tabivere valla huvikooli õpilased Jelena Golubi, Tiina Tomingase, Kadri Savva ja Rauno Koortsi juhendamisel

Tallinna Muusikakeskkooli noored interpreedid: Jennie-Ry Lootus (flööt), Hans Christian Aavik (viiul), Joonas Teppo (viiul), Joosep Reimaa (viiul), Karl Erik Laas (tšello), Marten Meibaum (tšello), Anni Grete Kullamaa (klaver), Karolina Žukova (klaver), Reene Pehka (klaver)

Jennie-Ry Lootus (flööt)

Hans Christian Aavik alustas viiuliõpinguid Tabasalu Muusikakoolis ning jätkas seejärel Tallinna Muusikakeskkoolis, õppides lisaks viiulile ka kopmpositsiooni. Hans Christian on osalenud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning pälvinud muu hulgas laureaaditiitli VII ja VIII Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil, kolmandad kohad rahvusvahelistel konkurssidel “Concours Bravo” ja “August Dombrovska 8th International Competition” ning mullu teise preemia Eesti keelpillimängijate konkursil.
Joonas Teppo alustas viiuliõpinguid Keila Muusikakoolis, õppides lisaerialana ka löökpille. Hetkel õpib ta Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal. Joonast on tunnustatud esikohtadega üleriigilisel viiuliõpilaste konkursil Tallinnas, üleriigilisel muusikakoolide löökpilliõpilaste konkursil ning diplomi ja eripreemia Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil Tartus.

Joosep Reimaa alustas viiuliõpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning õpib alates 2014. aasta sügisest Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on saavutanud konkurssidel auhinnalisi kohti, näiteks 2014. aastal Eesti noorte interpreetide konkurssil, VIII Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil ning rahvusvahelisel Savshinsky nimelisel noorte muusikute konkursil Peterburis. Ta on soleerinud Tallinna Kammerorkestri ja Eller Sümfonieti ees.

Karl Erik Laas alustas muusikaõpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning jätkas neid seejärel Tallinna Muusikakeskkoolis. Karl Erik on soleerinud Tallinna Kammerorkestri ees ning huvitub muu hulgas teatrist, esmajoones ooperist, lavastamisest, heliseadest ja lavakujundusest.

Marten Meibaum alustas tšelloõpinguid Nõmme Muusikakoolis ning õpib hetkel Tallinna Muusikakeskkool. Ta on osalenud viiel korral muusikakoolidevahelisel konkursil “Parim noor instrumentalist”, kus saavutas 2012. ja 2014. aastal esikoha. 2013. aastal pälvis ta Karl Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Lätis teise vooru diplomi. Marten on soleerinud Haapsalu keelpillifestivali orkestri ja Tallinna Kammerorkestri ees.

Anni Grete Kullamaa (klaver)

Karolina Žukova (klaver)

Reene Pehka (viiul, tšello, klaver) on õppinud klaverit ja ansamblimängu Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Nüüd töötab juba aastaid TMKK-s, kus musitseerib gümnaasiumiõpilastega eri kammeransamblites. See töö vajab tema sõnul aega, pühendumist ja armastust. See ilus töö pakub ka võimaluse osaleda protsessis, kus toimub noorte muusikute avanemine ja avardumine.

Joonatan Jürgenson (klaver)

Pianist Joonatan Jürgenson omandas käesoleval aastal EMTA-s Ivari Ilja käe all cum laude magistrikraadi. Ta on end täiendanud ka Londonis Guildhalli Muusikakoolis. Oma debüüdi Estonias tegi ta 13-aastaselt Pärnu Linnaorkestriga dirigent Toomas Vavilovi juhatamisel. Jürgenson on edukalt osalenud paljudel riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, esinenud näiteks Inglismaal, Lätis, Leedus, Itaalias ja Hispaanias ning teinud koostööd helilooja Eric Whitacre’iga. Ta on ka aktiivne kammermuusik.

 

Joonatan Jürgenson (klaver)

Pianist Joonatan Jürgenson omandas käesoleval aastal EMTA-s Ivari Ilja käe all cum laude magistrikraadi. Ta on end täiendanud ka Londonis Guildhalli Muusikakoolis. Oma debüüdi Estonias tegi ta 13-aastaselt Pärnu Linnaorkestriga dirigent Toomas Vavilovi juhatamisel. Jürgenson on edukalt osalenud paljudel riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, esinenud näiteks Inglismaal, Lätis, Leedus, Itaalias ja Hispaanias ning teinud koostööd helilooja Eric Whitacre’iga. Ta on ka aktiivne kammermuusik.

 

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri brass

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri pop-up artist

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri flöödikvartett

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri flöödikvartett

ERSO kammermuusikud, Liisi Laanemets (jutustaja). „Kontsert muinasjuttudega naistest ja meestest”

Marlis Timpmann & ERSO kammeransambel. Lastekontsert

ERSO pop-up artist

ERSO toob Muusikapäeval Konteinerisse üllatusesineja!

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid: Liisa Koemets